Tomatite kasvatamine on paljude aiapidajate jaoks suve üks oodatumaid tegevusi, pakkudes nii rahustavat ajaviidet kui ka võimalust nautida puhtaid ja maitsvaid vilju. Poes müüdavad tomatid ei suuda harva võistelda kodus päikese käes küpsenud vilja aroomi ja maitsebuketiga. Kuigi tomati kasvatamine võib tunduda lihtne, peitub edu detailides – alates õige sordi valikust kuni kastmisrežiimi ja väetamiseni. Olenemata sellest, kas teil on suur kasvuhoone, väike peenranurk või hoopis päikesepoolne rõdu, on rikkaliku saagi saamiseks vaja mõista taime vajadusi ja elutsüklit. Järgnevalt vaatame süvitsi, millised on need kriitilised sammud ja nipid, mis aitavad teil sel hooajal vältida levinud vigu ja kasvatada oma elu parimad tomatid.
Õige sordi valimine: edu alustala
Enne kui näpud mulda pistate, on oluline teha teadlik valik tomatisortide osas. Eestis on kasvuperiood suhteliselt lühike, mistõttu on sordi valik sageli määravam kui hilisem hooldus. Sordid jagunevad laias laastus kaheks: indeterminantsed ehk piiramatu kasvuga ja determinantsed ehk piiratud kasvuga sordid.
Indeterminantsed sordid, mida kasvatatakse tavaliselt kasvuhoonetes, võivad kasvada mitme meetri kõrguseks ja vajavad kindlasti toestamist ning külgvõsude ehk “varaste” eemaldamist. Need taimed annavad saaki kuni sügiskülmadeni. Determinantsed sordid on põõsasjad, lõpetavad ise kasvu teatud kõrgusel ja sobivad suurepäraselt avamaale või madalamatesse tunnelitesse. Nende eelis on sageli varajasem saagikus ja väiksem hooldusvajadus.
Mida jälgida seemneid ostes?
- Kasvukoht: Veenduge, et pakendil on märgitud, kas sort sobib kasvuhoonesse või avamaale. Avamaasordid on vastupidavamad temperatuurikõikumistele ja niiskusele.
- Valmimisaeg: Varajased sordid (nt ‘Betalux’ või ‘Mato’) annavad saaki juba juulis, hilised sordid aga pakuvad rõõmu septembrini. Tark aednik kombineerib mõlemaid.
- Haiguskindlus: Otsige sorte, mis on resistentsed levinumate haiguste suhtes, nagu ruugehallitus või lehemädanik. See vähendab hiljem vajadust taimekaitsevahendite järele.
Taimede ettekasvatamine ja tugev juurestik
Tugev taim saab alguse kvaliteetsest istikust. Eestis külvatakse tomatiseemned tavaliselt märtsis või aprilli alguses. Liiga vara külvates venivad taimed valguse puudusel välja ja muutuvad nõrgaks. Ideaalne istik on jässakas, tumeroheliste lehtedega ja hästi arenenud juurestikuga.
Üks olulisemaid nippe tugeva juurestiku saavutamiseks on pikeerimine. Kui idulehtede vahele on ilmunud esimesed pärislehed, istutatakse taimed eraldi pottidesse, mattes varre kuni idulehtedeni mulda. See stimuleerib varreosast lisajuurte kasvamist, mis hiljem aitab taimel mullast rohkem toitaineid omastada.
Karastamine enne väljaistutamist
Üks sagedasemaid vigu on toasoojusest taimede otse õue või kütmata kasvuhoonesse viimine. Taimed vajavad kohanemisaega ehk karastamist. Umbes nädal enne lõplikku istutamist viige taimed päeval õue varjulisse kohta ja tooge ööseks tuppa tagasi. Järk-järgult pikendage õuesoleku aega ja harjutage neid otsese päikesevalgusega. See muudab lehed tugevamaks ja vähendab istutusjärgset stressi.
Istutamine ja mulla ettevalmistus
Tomat armastab viljakat, huumusrikast ja kergelt happelist mulda. Enne istutamist kaevake maa sügavalt läbi ja lisage komposti või kõdusõnnikut. Paljud kogenud aednikud soovitavad istutusauku lisada ka peotäie puutuhka (kaaliumi allikas) ja purustatud munakoori (kaltsiumi allikas), et ennetada hilisemaid probleeme.
Istutamisel kehtib reegel: mida sügavamale, seda parem. Tomatitaimi võib istutada tunduvalt sügavamale, kui nad potis kasvasid. Võite eemaldada alumised lehed ja matta varre suuremas ulatuses mulda. See on eriti kasulik, kui istikud on veidi välja veninud. Mulla alla jäänud varreosale kasvavad uued juured, mis ankurdavad taime paremini ja tagavad parema veevarustuse.
Kastmine ja multšimine: niiskuse hoidmise kunst
Ebaühtlane kastmine on paljude tomatiprobleemide, sealhulgas viljade lõhenemise ja latvamädaniku, peamine põhjus. Tomat vajab regulaarset, kuid mitte liiga sagedast kastmist. Pindmine sirtsutamine ei aita – vesi peab jõudma sügavale juurteni.
Kastmise kuldreeglid
- Kasta hommikuti: See võimaldab taimedel päeva jooksul kuivada. Õhtune kastmine jätab kasvuhoonesse liigse niiskuse, mis soodustab seenhaiguste levikut.
- Väldi lehtede märgamist: Kasta alati otse juurele. Märjad lehed on magnetiks haigustele nagu lehemädanik.
- Kasuta leiget vett: Võimalusel kasta seisnud veega, mis on soojenenud ümbritseva temperatuurini. Jääkülm vesi on taimele šokk.
Suurepärane abimees niiskuse hoidmisel on multšimine. Katke maapind taimede ümber põhu, niidetud muru või spetsiaalse multšikilega. Multš hoiab mulla niiske ja kobedana, takistab umbrohu kasvu ning lagunedes annab taimedele lisatoitaineid. Lisaks takistab see mullas leiduvate haigustekitajate pritsimist lehtedele kastmise ajal.
Väetamine ja toitainete tasakaal
Tomat on suure toitainetarbega taim, kuid väetamisega liialdamine on sama ohtlik kui selle puudumine. Kasvuperioodi alguses vajab taim rohkem lämmastikku, et kasvatada rohelist massi. Siin on suureks abiks nõgeseleotis või kompostitee. Kuid ettevaatust – kui lämmastikuga liialdada õitsemise ajal, saate küll võimsa lehestiku, kuid vähe vilju.
Õitsemise ja viljade moodustamise ajal vajab tomat rohkem kaaliumi ja fosforit. Just need elemendid tagavad viljade hea maitse, tugeva struktuuri ja korraliku valmimise. Kui märkate, et lehed muutuvad lillakaks või kollaseks, võib see viidata toitainepuudusele. Kaaliumipuuduse korral jäävad viljad sageli rohelise “kraega” ega valmi ühtlaselt.
Kärpimine ja kujundamine
Selleks, et taim suunaks oma energia viljade kasvatamisse, mitte lehemassi tootmisse, on oluline tegeleda kärpimise ehk “varaste” eemaldamisega. See kehtib eelkõige kõrgekasvuliste (indeterminantsete) sortide puhul.
Külgvõsud ehk “vargad” kasvavad lehekaenaldest – kohast, kus leht kinnitub peavarrele. Need tuleks eemaldada võimalikult noorelt, murdes need lihtsalt sõrmedega ära. Kui lasete neil suureks kasvada, kulutab taim asjatult energiat ja kasvuhoone muutub liiga tihedaks, mis omakorda takistab õhu liikumist.
Hilissuvel, tavaliselt augusti alguses, on soovitatav teha ka ladva kärpimine. See tähendab taime peavarre tipu äralõikamist, jättes viimase viljakobara peale veel 2-3 lehte. See annab taimele signaali lõpetada kasvamine ja suunata kogu jõud olemasolevate viljade küpsemisse enne külmade saabumist.
Tolmeldamise soodustamine
Kuigi tomat on isetolmleja, vajab ta viljumiseks siiski veidi abi, eriti kinnises kasvuhoones, kus tuul ei liigu ja putukaid on vähem. Lihtsaim viis tolmeldamist soodustada on taimede õrn raputamine keskpäeval, kui õietolm on kuiv ja eraldub kergesti. Samuti on oluline hoida kasvuhoone uksed ja luugid lahti, et tagada õhuliikumine ja võimaldada kimalastel sisse pääseda. Kimalased on tomatite parimad sõbrad, kuna nende tekitatud vibratsioon vabastab õietolmu äärmiselt tõhusalt.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Miks tomatilehed rulli tõmbuvad?
Lehtede rullumine võib olla põhjustatud mitmest tegurist. Kõige levinumad põhjused on suur temperatuurikõikumine päeva ja öö vahel, ebaregulaarne kastmine või liigne lämmastikväetis. Tavaliselt ei mõjuta kerge rullumine saagikust, kui teised kasvutingimused on korras.
Mida teha, kui tomatitel on latvamädanik?
Latvamädanik (vilja tipus olev must laik) ei ole nakkav haigus, vaid füsioloogiline häire, mis viitab kaltsiumipuudusele. Põhjuseks on sageli ebaühtlane kastmine, mis takistab taimel mullast kaltsiumi omastada. Lahenduseks on stabiilne kastmisrežiim ja vajadusel kaltsiumnitraadiga väetamine.
Kas tomatitaimi võib kasvatada rõdul?
Jah, absoluutselt. Rõdul kasvatamiseks sobivad kõige paremini determinantsed kirsstomatite sordid või spetsiaalsed potitomatid (nt ‘Vilma’ või ‘Venus’). Oluline on tagada piisavalt suur pott (vähemalt 10-15 liitrit taime kohta) ja regulaarne kastmine, kuna potis kuivab muld kiiremini.
Millal on õige aeg tomatid ära korjata?
Kõige parema maitsega on tomat, mis on valminud taime küljes. Siiski võib sügise lähenedes või haigusteohu korral korjata viljad ära ka poolvalminuna (kui need on hakanud juba värvi muutma). Need järelvalmivad toatemperatuuril pimedas kohas edukalt, eriti kui panna nende juurde õun või banaan, mis eritab küpsemist soodustavat etüleeni.
Kuidas vältida kasvuhoones liigniiskust?
Liigniiskus on seenhaiguste peamine soodustaja. Kasvuhoonet tuleb tuulutada iga päev, isegi jahedama ilmaga. Kuumadel suvepäevadel peaksid uksed ja aknad olema avatud ööpäevaringselt. Samuti aitab multšimine vähendada vee aurustumist mullapinnalt.
Saagi maksimaalne väärtustamine ja säilitamine
Kui olete järginud kõiki eelnevaid nõuandeid, peaks suve teises pooles teie aed või kasvuhoone olema täis punavaid, kollaseid või isegi mustjaid vilju. Tomatite valmimise tippajal võib saak olla nii rikkalik, et kõike ei jõua värskelt ära süüa. See on ideaalne aeg mõelda talvevarudele. Lisaks klassikalistele hoidistele nagu marineeritud tomatid või ketšup, tasub proovida ka tomatite kuivatamist või sügavkülmutamist.
Päikesekuivatatud (või ahjus kuivatatud) tomatid säilitavad suvise maitse kõige intensiivsemal kujul ja on suurepäraseks lisandiks pastaroogadesse või salatitesse. Sügavkülmutamiseks võib tomatid püreestada või külmutada tervelt – talvel on neid mugav visata suppidesse ja kastmetesse, kus koor eraldub kuumutamisel iseenesest. Pidage meeles, et parim väetis on aedniku vari – ehk pidev tähelepanu ja hoolitsus tagavad, et teie tomatitaimed pakuvad rõõmu ja vitamiine pikaks ajaks.
