Elupuu on Eesti aedades vaieldamatult üks populaarsemaid valikuid, kui soovitakse luua privaatsust, summutada tänavamüra või piiritleda krunti aastaringselt rohelise müüriga. Selle okaspuu laialdane levik ei ole juhuslik – elupuu on meie kliimas vastupidav, kasvab suhteliselt kiiresti ja talub hästi pügamist. Ometi võib tihti näha hekke, mis on juba mõne aasta pärast pruuniks tõmbunud, hõredad või ebaühtlase kasvuga. Sageli ei ole probleemiks istiku kvaliteet, vaid just istutamisel ja esmasel hooldamisel tehtud vead. Korrektselt istutatud elupuuhekk võib kesta aastakümneid, pakkudes silmailu ja varju, mistõttu on pinnase ettevalmistus ja õiged töövõtted kriitilise tähtsusega investeering tulevikku.
Õige sordi valik: Smaragd, Brabant või midagi muud?
Enne labida maasse löömist tuleb teha strateegiline otsus sordi osas, sest sellest sõltub heki edasine hooldusvajadus ja välimus. Eestis on kaks peamist konkurenti: Harilik elupuu ‘Smaragd’ ja Harilik elupuu ‘Brabant’.
‘Smaragd’ on tuntud oma tiheda, koonilise kuju ja smaragdrohelise värvuse poolest, mis säilib kaunina ka talvel. See sort on ideaalne neile, kes soovivad esinduslikku hekki minimaalse pügamisvaevaga. ‘Smaragd’ kasvab aeglasemalt kui ‘Brabant’, mistõttu läheb tiheda müüri tekkimisega kauem aega, kuid tulemus on elegantsem ja vajab vähem külgedelt piiramist.
‘Brabant’ seevastu on väga kiire kasvuga ja soodsam. See on parim valik, kui eesmärgiks on saada võimalikult ruttu kõrge ja tihe roheline sein. ‘Brabant’ on oma loomult veidi kaharam ja vajab kindlasti regulaarset (soovitavalt kaks korda aastas) pügamist, et püsida tihe ja mitte muutuda hõredaks ning laialivalguvaks. Talvel võib ‘Brabant’ omandada kergelt pruunika tooni, mis on sordi omapära, mitte haigus.
Millal on parim aeg elupuu istutamiseks?
Konteinertaimi (potis kasvanud istikuid) võib teoreetiliselt istutada kogu hooaja vältel, alates maapinna sulamisest kevadel kuni külmade saabumiseni sügisel. Siiski on olemas perioodid, mis tagavad parema juurdumise ja vähendavad taime stressi.
Parim aeg istutamiseks on varakevad (aprill-mai) või varasügis (august-september). Kevadel istutades on taimedel ees pikk kasvuperiood, et end enne talve korralikult sisse seada, kuid see nõuab aiaomanikult hoolsat kastmist terve suve vältel, eriti põuaperioodidel. Sügisese istutuse eeliseks on suurem niiskus ja jahedamad ilmad, mis soosivad juurdumist, kuid istutus peab toimuma piisavalt vara, et taimed jõuaksid enne maapinna külmumist juurduda. Hilissügisel istutades on külmakahjustuste risk suurem.
Samm-sammuline istutamise juhend
Korralik istutusprotsess on edu alus. Järgides neid samme, annate oma elupuudele parima stardipositsiooni:
- Kaevamine: Kaevake istutusauk või kraav. Kraav on soovitatav heki puhul, kuna see tagab ühtlase mullapinna kogu juurestiku ulatuses. Auk peaks olema vähemalt kaks korda laiem ja sügavam kui taime juurepall.
- Pinnase ettevalmistus: Elupuud eelistavad viljakat, parasniisket ja kergelt happelist kuni neutraalset mulda. Segage olemasolev aiamuld spetsiaalse okaspuumulla või kompostiga. Raske savimulla puhul tuleb põhja teha drenaaž (kruus või kergkruus), et vältida vee seiskumist juurte ümber.
- Leotamine: Enne istutamist kastke istikud korralikult läbi. Veel parem on hoida istikut koos potiga suures veeanumas seni, kuni mullapall on täielikult vettinud ja õhumulle enam ei eraldu.
- Istutamine: Asetage taim auku. Väga oluline: elupuu juurekael (koht, kus tüvi läheb üle juurteks) peab jääma samale tasapinnale maapinnaga või veidi kõrgemale. Liiga sügavale istutamine on üks levinumaid põhjuseid, miks elupuu hukkub – tüvi hakkab mädanema ja juured ei saa hapnikku.
- Tihendamine ja kastmine: Täitke auk mullaga ja tihendage seda ettevaatlikult jalgadega tallates, et juurte vahele ei jääks tühimikke. Pärast istutamist kastke taimi väga rikkalikult, et muld vajuks tihedalt ümber juurte.
Suurimad vead, mida aiaomanikud teevad
Isegi parima tahtmise juures tehakse elupuude istutamisel vigu, mis võivad maksta kätte alles aastate pärast. Siin on peamised eksimused, mida vältida:
1. Vale istutussügavus
Nagu mainitud, on see kriitiline tegur. Kui istutate elupuu liiga sügavale, lämbuvad juured ja tüvekoor hakkab niiskuses mädanema. Taim kiratseb, okkad lähevad kollaseks ja lõpuks puu sureb. Liiga kõrgele istutades (juurepall jääb maapinnast välja) kuivavad juured kiiresti läbi ja talvel on külmakahjustuste oht suurem.
2. Kastmisvead esimesel aastal
Paljud aiaomanikud alahindavad äsja istutatud elupuu veevajadust. Ainuüksi vihmaveest ei piisa. Esimesel aastal pärast istutamist vajab hekk regulaarset ja sügavat kastmist. Pindmine piserdamine ei aita, kuna vesi ei jõua alumiste juurteni. Samas on ohtlik ka ülekastmine – kui vesi jääb pinnasesse seisma, tekib juuremädanik.
3. Väetamisega liialdamine
Suur viga on visata värskesse istutusauku peotäis mineraalväetist. See võib noored juured “ära põletada”. Esimesel aastal pärast istutamist ei ole soovitatav tugevaid mineraalväetisi kasutada, piisab viljakast mullast ja kompostist. Väetama tasub hakata alles teisel aastal, kui taim on korralikult juurdunud, kasutades spetsiaalset okaspuuväetist.
4. Liiga tihe istutus
Soov saada koheselt tihedat hekki sunnib inimesi istutama puid üksteisele liiga lähedale. Tulevikus hakkavad puud üksteist konkurentsis toitainete ja valguse pärast välja suretama. ‘Smaragd’ tuleks istutada vahega 60-70 cm ja ‘Brabant’ 70-80 cm, sõltuvalt soovitud lõpptulemusest ja kõrgusest.
5. Kangas ja multšimine
Väga levinud on peenravaiba või geotekstiili kasutamine heki all umbrohu tõrjumiseks. Kuigi see tundub mugav, on see elupuudele pikemas perspektiivis kahjulik. Kangas takistab mulla loomulikku gaasivahetust, vihmausside tegevust ja väetise jõudmist juurteni. Mulla tihenemisel tekib kanga alla hapnikupuudus. Parem on kasutada vaid naturaalset koorepurumultši (7-10 cm kiht), mis hoiab niiskust ja lagunedes väetab mulda.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Miks mu elupuud lähevad seest pruuniks?
Vanemate elupuude puhul on sisemiste okaste pruunistumine ja varisemine sügiseti loomulik protsess – puu vahetab vanu okkaid. Kui aga võrsete tipud on pruunid või kahjustus on ulatuslik, võib põhjuseks olla seenhaigus, kahjurid, toitainete puudus (sageli magneesiumipuudus) või liigniiskus.
Kui kiiresti kasvab elupuuhekk?
Kasvukiirus sõltub sordist, mullastikust ja hooldusest. ‘Brabant’ võib soodsates tingimustes visata aastas juurde 30-50 cm. ‘Smaragd’ on tagasihoidlikum, kasvades aastas umbes 15-25 cm.
Kas elupuud võib pügada ladvast, kui ta pole veel soovitud kõrgust saavutanud?
Külgi tuleks pügada regulaarselt, et hekk tiheneks. Ladvast soovitatakse elupuud kärpida alles siis, kui see on saavutanud soovitud kõrguse. Siiski, kui hekk on väga hõre, võib ladva kerge kärpimine soodustada tihedamat kasvu, kuid see pidurdab kõrguskasvu.
Kevadine päikesepõletus ja kuidas seda vältida
Üks salakavalamaid ohte elupuudele on varakevadine päike, eriti veebruaris ja märtsis. Sel ajal on päike juba intensiivne ja soojendab okkaid, käivitades neis fotosünteesi ja vee aurustumise. Kuna maapind on aga endiselt külmunud, ei saa juured mullast vett kätte. Tulemuseks on nn füsioloogiline kuivamine ehk päikesepõletus – taim kuivab ära justkui veepuuduse tõttu.
Selle vältimiseks on noori elupuid (esimesed 3-4 aastat) hädavajalik varjutada. Selleks kasutatakse spetsiaalset varjutuskangast (mitte katteloori, mis tekitab kasvuhooneefekti!). Kangas paigaldatakse tavaliselt jaanuaris või veebruaris lõunapoolsele küljele ja eemaldatakse alles siis, kui maapind on sulanud ja juured saavad taas vett kätte. See lihtne samm on sageli määrav, kas teie hekk on kevadel roheline või pruunilaiguline.
