Vigastused on osa igapäevaelust ning keegi meist ei ole kaitstud ootamatute õnnetuste eest, olgu selleks siis kööginoaga sisselõige, komistamine asfaldil või lapse põlvemarrastus mänguväljakul. Kuigi enamik väiksemaid vigastusi tunduvad tühistena, on nende õige esmaabi määrava tähtsusega nii paranemisprotsessi kiiruse kui ka võimalike tüsistuste, nagu infektsioonid või inetud armid, vältimiseks. Paljud inimesed teevad esmaabi andmisel teadmatusest vigu, kasutades aegunud meetodeid või valesid vahendeid, mis võivad tegelikult haava seisundit hoopis halvendada. Selles põhjalikus juhendis vaatame üle samm-sammult juhised, kuidas erinevate haavadega toime tulla, millal on vajalik arsti poole pöörduda ning millised müüdid esmaabi ümber siiani levivad.
Haava esmane hindamine ja puhastamine
Kõik saab alguse olukorra hindamisest. Enne kui asute haava puudutama, veenduge, et teie käed on puhtad. Kui võimalik, kasutage ühekordseid meditsiinilisi kindaid, et vältida bakterite kandumist haavale. Kui kindaid pole, peske käed hoolikalt sooja vee ja seebiga või kasutage desinfitseerivat vahendit.
Esimene samm pärast käte puhastamist on verejooksu peatamine. Kerge verejooks peatub tavaliselt ise või kerge surve avaldamisel puhta sideme või marlilapiga. Kui haav on määrdunud, tuleb see kindlasti puhastada, sest mustus on infektsiooni peamine põhjus.
- Loputage haava voolava jaheda või leige veega. Parim on joogikõlblik kraanivesi.
- Ärge kasutage haava puhastamiseks vesinikperoksiidi või piiritust otse haava sees – need ärritavad kudesid ja võivad aeglustada paranemist.
- Puhastage haava ümbrust pehme seebi ja veega, kuid vältige seebi sattumist haava sisse, kuna see võib põhjustada kipitust.
- Kui haavas on võõrkehasid, nagu killud või kivid, mida saab kergesti kätte, eemaldage need puhta pintsettidega. Kui aga võõrkeha on sügaval või tugevalt kinni, ärge seda ise välja kiskuma hakake, vaid pöörduge erakorralise meditsiini osakonda.
Milliseid vahendeid peaks igaüks kodus hoidma?
Hea esmaabikomplekt on kodus hädavajalik. Ärge oodake õnnetust, et avastada tühja apteegikappi. Kvaliteetne esmaabipakk peaks sisaldama järgmisi vahendeid:
- Steriilsed marlilapid: Erinevates suurustes, verejooksu peatamiseks ja haava katmiseks.
- Rullside: Sidemete fikseerimiseks ja suurematele haavadele vajaliku surve avaldamiseks.
- Plaastrid: Erinevas mõõdus ja kujus, et katta väikesi marrastusi ja sisselõikeid.
- Haavapuhastusvahend: Näiteks füsioloogiline lahus või spetsiaalne haavapuhastussprei (mitte alkohol põhinev).
- Pintsetid: Pinnude ja võõrkehade eemaldamiseks.
- Käärid: Sidemete või riiete lõikamiseks vigastuse piirkonnas.
- Ühekordsed kindad: Hügieeni tagamiseks.
- Desinfitseerimisvahend: Naha puhastamiseks haava ümber.
Haavade liigid ja nende eripärad
Kõik vigastused ei ole ühesugused ja iga tüüp nõuab veidi erinevat lähenemist. Teadmine, millega on tegemist, aitab valida õige ravi.
Marrastused
Marrastus tekib naha pealmise kihi hõõrdumisel vastu karedat pinda. Need on tavaliselt väga valusad, kuna nahapinnas asuvad närvilõpmed on paljastatud. Marrastused vajavad korralikku puhastamist, kuna neisse jääb sageli palju mustust ja liiva. Pärast puhastamist on soovitatav katta marrastus hingava plaastriga, et vältida selle kleepumist riiete külge.
Sisselõiked ja haavad
Sisselõiked on tingitud teravatest esemetest, nagu noad, klaasikillud või metallservad. Kui sisselõige on sügav, servad on ebaühtlased või verejooks on tugev ja ei peatu 10 minuti jooksul, võib olla vajalik haava õmblemine või liimimine. Ärge proovige sügavaid haavu ise kodus “kokku lappida” – pöörduge professionaali poole.
Torkehaavad
Torkehaavad on eriti ohtlikud, kuna need võivad ulatuda sügavale kudedesse, kuhu hapnik ei pääse. See loob ideaalsed tingimused teetanusebakteri paljunemiseks. Torkehaava korral kontrollige alati oma teetanusevastase vaktsineerimise staatust.
Müüdid, mida tuleks vältida
Aastakümneid on levinud mitmeid “koduseid nippe”, mis tegelikult pigem kahjustavad kui aitavad. Üks levinumaid eksiarvamusi on arvamus, et haavale tuleb panna võid, õli või muid toiduaineid. See ei ole hügieeniline ja võib põhjustada infektsiooni. Samuti on ohtlik kasutada haaval “hingamiseks” õhku – tegelikult paraneb haav kõige paremini niiskes ja steriilses keskkonnas. Kuiv koorik on sageli märk sellest, et haav on kaitsmata ja armistumise oht on suurem.
Veel üks levinud viga on haava pidev “õhutamine”. Kui haav on puhas ja kaetud, ei pea seda iga tund kontrollima. Liigne näppimine toob haava juurde baktereid.
Infektsiooni tunnused: millal muretseda?
Isegi kõige parema esmaabi korral võib tekkida infektsioon. Oluline on osata märgata ohumärke võimalikult varakult. Infektsiooni peamised tunnused on:
- Suurenev punetus ümber haava.
- Haava piirkonna tursumine ja soojus.
- Suurenev valu, mis ei vaibu, vaid muutub intensiivsemaks.
- Mädane eritis või ebameeldiv lõhn haavast.
- Punased jooned, mis levivad haavast eemale (see on tõsine märk ja nõuab viivitamatut arstiabi).
- Palavik või üldine halb enesetunne.
Kui märkate mõnda neist sümptomitest, võtke ühendust perearstiga või külastage valvetuba. Infektsioon võib levida kiiresti ning vajada antibiootikumravi.
Sagedamini esitatavad küsimused haavade esmaabi kohta
Kas haavale peaks alati panema plaastri?
Plaaster on vajalik, kui haav asub kohas, kus see võib riiete vastu hõõruda või kus on suur oht uuesti mustust saada. Väikese, kuiva ja puhtas keskkonnas asuva kriimustuse puhul võib plaastrist ka loobuda, kuid üldiselt on kaitstud haav paranemiseks turvalisem.
Mida teha, kui haavast tuleb verd ka pärast survet?
Kui verejooks ei peatu pärast 10-minutilist pidevat ja tugevat survet, on tegemist tõsisema vigastusega. Hoidke survet peal ja suunduge erakorralise meditsiini osakonda. Ärge eemaldage sidemeid, mis on verest läbi imbunud – lisage nende peale lihtsalt uusi kihte.
Kuidas vältida inetu armi teket?
Armide teket mõjutab kõige rohkem haava sügavus ja asukoht, kuid ka õige hooldus loeb. Pärast haava sulgumist ja kooriku kadumist tuleks uut nahka kaitsta otsese päikesevalguse eest, kasutades päikesekaitsekreemi. Samuti võib niisutavate salvide kasutamine aidata hoida armkude pehmemana.
Kas teetanuse süst on vajalik iga haava puhul?
Teetanuse vaktsiin on vajalik eriti juhul, kui tegemist on määrdunud torkehaavaga või kui teie viimasest vaktsineerimisest on möödas rohkem kui kümme aastat. Kui te ei ole kindel oma vaktsineerimise ajaloos, pidage nõu arstiga.
Kas haava tohib pesta seebiga?
Haava ümbrust tohib seebiga pesta, kuid haava sisse ei ole soovitav seepi lasta. Seep on mõeldud naha välispinna puhastamiseks ja võib ärritada värsket vigastust, põhjustades valu ja aeglustades rakkude taastumist.
Esmaabi ja haavahoolduse pikaajaline vaade
Haavade esmaabi ei lõpe sideme peale panemisega. Taastumisprotsess nõuab kannatlikkust ja tähelepanu. Paranemine on keha loomulik ja keeruline protsess, mida saame vaid omalt poolt toetada. Jälgige, et te ei eemaldaks koorikut enne, kui see on ise valmis tulema – kooriku vägivaldne eemaldamine võib haava uuesti avada ja jätta püsiva armi. Kui haav sügeleb, on see tavaliselt märk sellest, et paranemine toimub, mitte tingimata infektsioonist. Siiski, kui sügelusega kaasneb tugev punetus või turse, tasub olla ettevaatlik.
Tervislik toitumine ja piisav vee joomine mängivad samuti rolli naha uuenemisel. Valkude, C-vitamiini ja tsingi piisav tarbimine toetab organismi võimet kahjustusi kiiremini parandada. Kui olete suitsetaja, teadke, et nikotiin halvendab vereringet naha pindmistes kihtides, mis võib oluliselt pikendada haavade paranemise aega. Seega on tervislikud eluviisid kaudselt seotud ka sellega, kui kiiresti ja edukalt teie keha väiksemate vigastustega toime tuleb.
Lõpetuseks – ärge alahinnake oma intuitsiooni. Kui vigastus tundub teile tavapärasest raskem või kui tunnete hirmu, on alati parem küsida nõu professionaalilt. Meditsiinitöötajad on harjunud aitama ka väiksemate muredega ning parem on kontrollida üle üks kord liiga palju kui jätta tõsine probleem tähelepanuta. Korralik esmaabioskuste pagas annab teile kindlustunde, et olete valmis ootamatusteks ning suudate pakkuda nii endale kui ka oma lähedastele kõige ohutumat ja efektiivsemat abi.
