Kurgilehtede kolletumine ei tähenda alati, et taim on hukkumas. Alumiste vanade lehtede järkjärguline värvimuutus võib aktiivse kasvu lõpus olla loomulik. Kui aga kollasus levib kiiresti, ilmub noortele lehtedele või kaasneb närbumise ja laikudega, tuleb põhjus võimalikult kiiresti välja selgitada. Kõige sagedamini on probleem seotud kastmise, toitainete puuduse, ebasobiva temperatuuri, kahjurite või taimehaigustega.
Liiga palju või liiga vähe vett
Kurgid vajavad ühtlaselt niisket mulda, kuid nende juured ei talu pikalt seisvat vett. Pidevalt märjas ja õhuvaeses pinnases hakkavad juured nõrgenema ning ei suuda toitaineid korralikult omastada. Selle tagajärjel muutuvad lehed kahvatuks, kolletuvad ja võivad lõpuks närbuda.
Enne järgmist kastmist tasub kontrollida mulda mõne sentimeetri sügavuselt. Kui see on endiselt märg, ei ole vett veel vaja lisada. Samuti peab peenral või kasvunõul olema hea äravool. Kastmisvesi suunatakse pigem taime juurele, sest pidevalt märjad lehed loovad soodsamad tingimused seenhaiguste levikuks.
Ka pikaajaline kuivus põhjustab kolletumist. Veepuuduses taim kaotab elujõu, lehed vajuvad longu ja nende servad võivad kuivada. Kuuma ilmaga on parem kasta harvem, kuid põhjalikult, mitte niisutada iga päev ainult mulla pinda.
Toitainete puudus
Ühtlaselt kahvatud või kollased vanemad lehed võivad viidata lämmastikupuudusele. Lämmastik toetab lehtede ja võrsete kasvu, mistõttu selle vähesus annab sageli esmalt märku taime alumises osas. Kui kollasus ilmub leheroodude vahele, kuid rood jäävad rohelisemaks, võib põhjuseks olla mõne teise toitaine, näiteks magneesiumi puudus.
Väetist ei tohiks siiski lisada ainult lehtede värvi põhjal. Sarnaseid sümptomeid võivad tekitada kahjustatud juured, liiga märg muld või ebasobiv happesus. Kõigepealt tuleb hinnata kastmist ja kasvukohta ning alles seejärel kasutada kurkidele sobivat väetist pakendil näidatud annuses. Liigne väetamine võib juuri kahjustada ega muuda taime kiiremini terveks.
Külm muld ja järsud temperatuurimuutused
Kurk on soojalembene taim. Jahedas mullas aeglustub juurte tegevus ning toitainete omastamine muutub raskemaks. Külma ja märja ilma korral võivad leheservad muutuda oliivroheliseks, kollaseks või pruuniks ning raskemal juhul närbub kogu taim.
Avamaale ei tasu kurke istutada enne, kui öökülmaoht on möödunud ja muld on piisavalt soojenenud. Jahedatel öödel aitab taimi kaitsta katteloor. Kasvuhoones tuleks vältida suuri erinevusi päevase ja öise temperatuuri vahel ning õhutada ruumi nii, et taimedele ei tekiks külma tuuletõmbust.
Uut külvi kavandades ja kurgiseemneid osta veebist soovides tasub kontrollida, kas sort on mõeldud avamaale või kasvuhoonesse ning millal on selle soovitatav külvi- ja saagiaeg. Nojuse valikus saab seemneid filtreerida kasvutingimuste ja saagiperioodi järgi ning valida erinevate tavaliste seemnepakkide ja seemnelintide vahel.
Kahjurid lehtede alumisel küljel
Lehetäid ja kedriklestad imevad taimemahla, mille tagajärjel tekivad lehtedele heledad täpid, kollased alad ja kuivanud kohad. Lehetäid kogunevad sageli noortele võrsetele ja lehtede alumisele küljele. Kedriklestad on väga väikesed, kuid tugevama kahjustuse korral võib lehtede all märgata peent võrgendit. Kuum ja kuiv ilm soodustab eriti kedriklestade levikut.
Taimi tuleks regulaarselt kontrollida, sest väikese kahjurite hulga kõrvaldamine on lihtsam kui ulatusliku kahjustuse peatamine. Tugevalt kahjustatud lehed võib eemaldada. Kasutatav tõrjevahend peab olema lubatud söödavatel taimedel ning seda tuleb rakendada täpselt kasutusjuhendi järgi.
Kollased laigud võivad viidata haigusele
Nurgelised kollased laigud, mida piiravad leherood, võivad olla ebajahukaste tunnus. Suure õhuniiskuse korral võib lehe alumisele küljele tekkida hallikaslilla kirme. Haigus võib märgades tingimustes kiiresti levida ning lehed muutuvad pruuniks ja kuivavad.
Jahukaste korral tekib lehtedele valge või hallikas jahune kiht. Nakkus algab sageli vanematest lehtedest ning võib hiljem katta suure osa taimest. Tugevalt nakatunud lehed nõrgestavad kurki ja vähendavad viljade kaitset päikese eest.
Viirushaiguse korral võib kollasus moodustada ebakorrapärase mosaiikse mustri. Lehed võivad olla kortsus või moondunud ning kogu taime kasv pidurdub. Kurgi mosaiikviirust ei saa väetamise ega seenetõrjevahendiga ravida. Tugevalt kahjustatud taim tuleks eemaldada, et vähendada nakkuse leviku ohtu.
Kuidas taime aidata?
Kõigepealt tuleb vaadata, millised lehed kolletuvad ja milline on kahjustuse kuju. Ühtlane kahvatus, nurgelised laigud, jahune kiht ja mosaiikne muster viitavad erinevatele põhjustele. Seejärel kontrollitakse mulla niiskust, juuri, lehtede alumisi külgi ja kasvukoha temperatuuri.
Kurgitaime taastumiseks on tähtsad ühtlane kastmine, soe kasvukoht, mõõdukas väetamine ja hea õhuringlus. Haiged lehed eemaldatakse puhta tööriistaga ning neid ei jäeta peenrale lagunema. Mida varem kolletumise põhjus kindlaks tehakse, seda suurem on võimalus säilitada terve taim ja korralik saak.
