Tomatite kasvatamine on paljude eestlaste jaoks suve lahutamatu osa, pakkudes mitte ainult rõõmu isetegemisest, vaid ka maitseelamust, mida poeketid kunagi pakkuda ei suuda. Ometi teab iga kogenud aednik, et lopsaka ja terve tomati taime kasvatamine ei ole pelgalt seemne mulda pistmine. See on peen kunst, mis nõuab teadmisi taimede füsioloogiast, õiget ajastust ja hoolikat ettevalmistust. Edukas saak saab alguse juba ammu enne esimeste viljade ilmumist – see algab tugevast istikust, õigest kasvukohast ja mullastikust, mis toetab taime arengut kogu pika vegetatsiooniperioodi vältel. Järgnevas artiklis süüvime detailidesse, mida aianduseksperdid peavad kõige kriitilisemaks, et tagada tomatite suurepärane tervis ja rikkalik saagikus meie heitlikus kliimas.
Õige ajastus ja asukoha valik
Eesti kliimas on tomatite istutamise ajastus kriitilise tähtsusega. Kuna tomat on soojalembene kultuur, võib liiga varajane istutamine jaheduse tõttu taime kasvu pidurdada või selle üldse hävitada. Kasvuhoonesse istutamist võib tavaliselt alustada mai alguses või keskpaigas, olenevalt ilmastikuoludest ja kasvuhoone soojapidavusest. Avamaale istutamisega tuleks aga oodata, kuni öökülmade oht on täielikult möödas, mis tavaliselt tähendab juuni algust.
Asukoha valikul tuleb arvestada, et tomat vajab vähemalt 6–8 tundi otsest päikesevalgust päevas. Varjulises kohas venivad taimed välja, õitsemine on kesine ja viljad ei valmi korralikult. Samuti on oluline valida koht, kus on hea õhuliikumine. Seisev ja niiske õhk on ideaalne kasvulava seenhaigustele, eriti lehemädanikule, mis on üks suurimaid tomatikasvatajate vaenlasi.
Mulla ettevalmistamine ja toitained
Tomat on toitainete suhtes nõudlik taim ning mulla kvaliteet määrab suuresti ära hilisema saagi suuruse. Ideaalses olukorras tuleks kasvukoha ettevalmistusega alustada juba sügisel, kaevates mulda laudasõnnikut või komposti. Kui see jäi tegemata, on kevadine väetamine vältimatu.
Mulla pH tase peaks jääma vahemikku 6,0–6,8. Liiga happeline muld takistab toitainete omastamist. Mulla parandamiseks võib kasutada järgmisi komponente:
- Kompost: Parandab mulla struktuuri ja veehoidmisvõimet ning lisab mikroelemente.
- Kanakaka graanulid: Suurepärane lämmastikuallikas, mis annab taimedele kasvuhoo sisse.
- Tuhk või dolomiidijahu: Aitab neutraliseerida happelist mulda ja lisab kaltsiumi, mis on hädavajalik latvade mädaniku vältimiseks.
- Kalajahu või luujahu: Aeglaselt lagunevad fosforiallikad, mis soodustavad tugeva juurestiku arengut ja rikkalikku õitsemist.
Taimede karastamine enne istutamist
Üks sagedasemaid vigu, mida koduaednikud teevad, on toas aknalaual kasvanud taimede viimine otse kasvuhoonesse või peenrasse ilma eelneva harjutamiseta. Toas kasvanud taimede lehed on õrnad ja harjunud stabiilse temperatuuri ning nõrgema UV-kiirgusega. Järsk üleminek võib põhjustada päikesepõletust (valged plekid lehtedel) ja kasvušokki.
Karastamist tuleks alustada umbes nädal enne planeeritavat istutamist. Tõstke taimed päevasel ajal õue varjulisse ja tuulevaiksesse kohta paariks tunniks. Iga päevaga pikendage õues viibimise aega ja tooge taimi järk-järgult rohkem päikese kätte. Ööseks tooge taimed alguses tuppa tagasi, välja arvatud juhul, kui temperatuur on stabiilselt üle 10 kraadi.
Istutamise tehnika: sügavamale on parem
Tomat on üks väheseid taimi, mis armastab sügavat istutamist. Erinevalt paljudest teistest kultuuridest on tomatil võime kasvatada juuri kogu varre ulatuses, mis jääb mulla alla. Mida suurem ja võimsam on juurestik, seda paremini suudab taim omastada vett ja mineraale ning seda põuataluvam ta on.
Eksperdid soovitavad järgmist istutustehnikat:
- Eemaldage istiku alumised lehed (idulehed ja paar esimest pärislehte), jättes alles vaid ülemise lehestiku.
- Kaevake piisavalt sügav auk või kraav, et saaksite taime matta mulda kuni esimeste allesjäänud lehtedeni.
- Kui istik on väga pikaks veninud, võib ta istutada “pikali” asendis. Kaevake madal kraav, asetage taim sinna horisontaalselt ja painutage ettevaatlikult latv ülespoole. Vars, mis jääb mulla alla, kasvatab kiiresti uued juured.
- Kastke istutusauku põhjalikult enne taime asetamist, et juured satuksid kohe niiskesse keskkonda.
Kastmine ja multšimine
Pärast istutamist on ülioluline tagada stabiilne niiskusrežiim. Ebaregulaarne kastmine – kus muld kuivab täiesti läbi ja seejärel ujutatakse üle – on peamine põhjus, miks tomatid lõhenevad või tekib viljatipumädanik. Tomateid tuleks kasta harvem, kuid põhjalikult, et vesi jõuaks sügavamale juurteni.
Kuldreegel on vältida vee sattumist lehtedele. Märjad lehed on magnetiks seenhaigustele. Kasutage tilkkastmissüsteemi või kastke kastekannuga otse juurepiirkonda. Suurepärane abimees niiskuse hoidmiseks on multšimine. Põhk, hein või spetsiaalne peenravaip aitab hoida mulla niiskena, takistab umbrohu kasvu ja hoiab ära mullaosakeste pritsimise lehtedele kastmise ajal.
Väetamine kasvuhooajal
Kuigi istutuseelne väetamine on oluline, vajavad tomatid lisatoitu ka kasvu ja viljumise ajal. Siin tuleb aga jälgida tasakaalu. Liigne lämmastik (N) kasvu algfaasis paneb taime kasvatama vaid lopsakat lehemassi, kuid lükkab õitsemist ja viljumist edasi.
Kui taimed hakkavad õitsema ja vilju moodustama, suureneb vajadus kaaliumi (K) ja fosfori (P) järele. Kaalium vastutab viljade maitse, värvuse ja säilivuse eest. Sel perioodil on soovitatav kasutada spetsiaalseid tomativäetiseid või valmistada ise nõgese- ja varemerohuleotist. Varemerohi on eriti rikas kaaliumi poolest.
Taimede toestamine ja kujundamine
Selleks, et tomatitaimed püsiksid terved ja saak oleks kvaliteetne, vajavad nad toestamist ja kujundamist. Toestamine hoiab viljad maapinnast eemal, kus nad võiksid mädanema minna, ja parandab õhustatust. Siduge taimed tugikeppide või spetsiaalsete nööride külge lõdvalt, et mitte vart soonida.
Kujundamise all peame silmas peamiselt külgvõrsete ehk “kasvude” eemaldamist. Indeterminantsed (kõrgekasvulised) sordid vajavad regulaarset külgvõrsete näpistamist, jättes alles vaid peavarre (või harvadel juhtudel kaks haru). See suunab taime energia viljade kasvatamisse, mitte uute varte loomisesse. Determinantsed (põõsastomatid) sordid vajavad vähem kujundamist, kuid ka neil tuleks eemaldada alumised lehed, mis puutuvad kokku mullaga, ning liiga tihedad oksad õhustatuse parandamiseks.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Miks tomati lehed rulluvad?
Lehtede rullumine võib olla tingitud mitmest tegurist. Kõige levinum põhjus on füsioloogiline stress: suured temperatuurikõikumised öö ja päeva vahel, ebaregulaarne kastmine või liiga tugev kärpimine korraga. Samuti võib põhjuseks olla liigne lämmastikväetis. Tavaliselt ei mõjuta kerge lehtede rullumine saagikust oluliselt, kui taimed on muidu terved.
Kuidas vältida viljatipumädanikku (must laik tomati all)?
Viljatipumädanik ei ole haigus, vaid kaltsiumipuudusest tingitud füsioloogiline häire. See tekib sageli siis, kui ebaregulaarne kastmine takistab taimel mullast kaltsiumi kätte saada. Ennetamiseks hoidke mulla niiskus stabiilsena (multšimine aitab) ja lisage mulda istutamisel kaltsiumi sisaldavat väetist või lubiväetist.
Kas tomatitaimi tohib istutada samasse kohta igal aastal?
Ei ole soovitatav. Tomatite kasvatamine samas kohas mitu aastat järjest kurnab mulda ühekülgselt ja soodustab spetsiifiliste haigustekitajate ning kahjurite kuhjumist mullas. Ideaalne viljavahelduse tsükkel on 3–4 aastat. Kui peate kasvatama samas kasvuhoones, vahetage vähemalt pealmine mullakiht või kasutage roheväetistaimi (nt rukis, sinep) mulla tervendamiseks sügisel ja kevadel.
Millised taimed sobivad tomatite naabriteks?
Head naabrid tomatitele on basiilik (parandab maitset ja peletab kahjureid), saialill ja peiulill (peletavad nematode ja teisi kahjureid). Samuti sobivad sibul, küüslauk, petersell ja porgand. Vältida tuleks kartulit (sama sugukond, levitab lehemädanikku) ja kurki (erinevad niiskusvajadused).
Saagi koristamine ja sügisene hooldus
Tomatite õigeaegne koristamine on oluline, et julgustada taime uusi vilju tootma. Viljad on kõige maitsvamad, kui neil lastakse valmida taime küljes, kuid jahedamate ilmade saabudes või haiguseohu korral on mõistlik korjata viljad ära poolvalminult. Tomatid järelvalmivad toatemperatuuril edukalt, eriti kui paigutada nende juurde õun või banaan, mis eraldab valmimist soodustavat etüleengaasi. Ärge kunagi hoidke värskeid tomateid külmkapis, kuna temperatuur alla 12 kraadi rikub nende maitseomadused ja muudab viljaliha jahuseks.
Hooaja lõpus, tavaliselt augusti lõpus või septembris, on oluline teostada taimede latvade kärpimine. See tähendab taime kasvukuhiku eemaldamist viimase viljakobara kohalt (jättes paar lehte kobara peale). See peatab taime pikkuskasvu ja suunab kogu energia olemasolevate viljade suurendamisse ja küpsemisse. Samuti eemaldage järk-järgult kõik uued õied, sest need ei jõua enam enne külmade saabumist viljaks areneda. Pärast viimase saagi koristamist eemaldage kasvuhoonest kõik taimejäänused ja juured hoolikalt, et vältida haigustekitajate talvitumist mullas, tagades nii puhta stardi järgmiseks hooajaks.
