Talvised ilmastikuolud Eestis võivad olla ettearvamatud ning karged miinuskraadid panevad halastamatult proovile iga sõiduki tehnilise seisukorra. Üks kõige haavatavamaid komponente auto kapoti all on kahtlemata käivitusaku. Kui soojadel suvekuudel võib isegi pisut väsinud ja oma eluea lõpule lähenev aku mootori käivitamisega vaevata hakkama saada, siis esimeste krõbedate öökülmade saabudes muutub olukord drastiliselt. Külm temperatuur aeglustab akus toimuvaid keemilisi reaktsioone, vähendades selle mahutavust ja käivitusvoolu võimekust täpselt sel hetkel, kui külm ja paks mootoriõli nõuab käivitumiseks oluliselt rohkem energiat. Paraku lükkavad paljud autojuhid aku seisukorra kontrollimist edasi kuni esimese tõelise talvehommikuni, mil süütevõtit keerates kostub kapoti alt vaid vaikne klõksumine. Et vältida stressi, ootamatuid puksiirabikulusid ja tähtsatele kohtumistele hilinemist, on eluliselt tähtis mõista aku toimimispõhimõtteid, tunda ära esimesed kulumismärgid ning teada täpselt, mida aku vahetus endaga kaasa toob.
Külmakraadid ja aku jõudlus: miks on talv nii kriitiline aeg?
Autoaku peamine ülesanne on salvestada keemilist energiat ja muuta see vajadusel elektrienergiaks, mis paneb tööle starteri ja süütesüsteemi. Enamik tänapäeva tavaautosid kasutab endiselt pliiakusid, mille sees olevad pliiplaadid reageerivad väävelhappe ja vee lahusega ehk elektrolüüdiga. Temperatuuri langedes see keemiline reaktsioon aeglustub märkimisväärselt. Nullkraadi juures on uue ja täislaetud aku käivitusvõimsus langenud juba ligikaudu 20 protsenti, kuid paarikümne miinuskraadi juures võib aku kaotada isegi kuni poole oma algsest võimsusest.
Lisaks aku enda jõudluse langemisele teeb asja hullemaks see, et mootoriõli muutub külmas paksuks ja viskoosseks. See tähendab, et starter peab mootori ringiajamiseks tegema oluliselt rohkem tööd, nõudes akult tavapärasest palju suuremat vooluhulka. Kui aku on juba eelnevalt nõrk, sulfatiseerunud või vananenud, ei suuda see seda tohutut energiavajadust hetkega katta. Seetõttu ongi talve eelne aku kontrollimine või ennetav vahetamine paljude autoekspertide ja mehaanikute esimene soovitus.
Kuidas ära tunda, et su autoaku hakkab väsima?
Aku ei ütle enamasti üles täiesti ootamatult, vaid annab oma lähenevast lõpust märku mitmete sümptomitega. Tähelepanelik autojuht suudab need märgid varakult tuvastada ja tegutseda enne, kui auto keeldub käivitumast.
Esimesed ohumärgid
- Laisk mootori käivitumine: Kui märkad hommikuti, et starter veab mootorit ringi aeglasemalt kui tavaliselt ja auto käivitub n-ö venides, on see üks esimesi ja selgemaid märke aku nõrgenemisest.
- Tuhmuvad esituled ja salongivalgustus: Kui auto tuled on tühikäigul tuhmimad ja lähevad heledamaks alles siis, kui annad gaasi, viitab see sellele, et aku ei suuda hoida piisavat pinget ja generaator teeb kogu töö.
- Elektroonikaprobleemid: Kaasaegsetes autodes on tohutult elektroonikat. Kui raadio, istmesoojendused või elektriaknad hakkavad tõrkuma, võib põhjus peituda voolupuuduses.
- Mootori hoiatustuli või aku sümbol armatuurlaual: Kuigi see võib viidata ka generaatori rikkele, on sageli põhjuseks just surev aku, mis ei võta enam laadimist vastu.
- Halb lõhn kapoti all: Mädamuna meenutav väävlilõhn viitab sellele, et aku on lühises või ülelaetud ja lekib gaasi. See on ohtlik olukord, mis nõuab kohest sekkumist.
Millal on õige aeg aku välja vahetada?
Üldine reegel on see, et tavaline pliiaku kestab keskmiselt kolm kuni viis aastat. See eluiga sõltub aga suuresti sõiduharjumustest, kliimast ja auto hooldusest. Kui sõidad pidevalt lühikesi vahemaid – näiteks vaid mõni kilomeeter tööle ja tagasi –, ei jõua generaator akut selle aja jooksul täis laadida. Pidevalt alalaetud olekus olev aku sulfatiseerub kiiremini, mis lühendab selle eluiga drastiliselt.
Kui sinu auto aku läheneb neljandale eluaastale, on väga soovitatav lasta see enne talve spetsiaalse akutesteriga üle mõõta. Akutester ei näita mitte ainult pinge taset, vaid ka aku reaalset käivitusvoolu (CCA) ning aku sisetakistust, mis annab väga täpse pildi selle tegelikust tervislikust seisundist.
Kuidas valida oma sõidukile sobivaim aku?
Uue aku ostmine võib tunduda lihtne, kuid vale valiku tegemine võib kahjustada auto elektrisüsteemi või jätta sind taas teele. Sobiva aku leidmisel tuleb arvestada mitmete tehniliste spetsifikatsioonidega.
Peamised parameetrid, mida ostmisel jälgida
- Füüsilised mõõtmed ja klemmide asetus: Aku peab täpselt mahtuma talle ette nähtud akukasti. Samuti tuleb jälgida, kas plussklemm asub paremal või vasakul pool (nn polaarsus), sest vastasel juhul ei pruugi auto akukaablid klemmideni ulatuda.
- Mahutavus (Ah – Ampertund): See näitab, kui palju energiat aku suudab teatud aja jooksul salvestada ja väljastada. Uue aku mahutavus peaks olema võimalikult lähedane autotootja poolt ettenähtule.
- Külmkäivitusvool (CCA – Cold Cranking Amps): See on Eesti talves kõige olulisem näitaja. CCA näitab voolutugevust, mida aku suudab väljastada -18 kraadi juures 30 sekundi vältel, ilma et pinge langeks alla kriitilise piiri. Suurem CCA on talvel alati eeliseks.
- Aku tehnoloogia: Start-Stop süsteemiga autodel on kohustuslik kasutada kas AGM (Absorbent Glass Mat) või EFB (Enhanced Flooded Battery) akusid, mis on loodud taluma pidevat tühjenemist ja kiiret laadimist. Tavalise pliiaku paigaldamine Start-Stop süsteemiga autosse lõppeb aku kiire hävimisega.
Kas vahetada ise või pöörduda professionaali poole?
Vanemate automudelite puhul oli aku vahetamine lihtne protseduur, mis nõudis vaid paari mutrivõtit ja viit minutit aega. Uuemate sõidukite puhul on aga olukord märkimisväärselt keerulisemaks muutunud. Tänapäeva autod on varustatud nutikate akuhaldussüsteemidega (BMS – Battery Management System), mis jälgivad aku vanust, temperatuuri ja laetuse taset.
Kui vahetad uuel autol aku ise ja ei registreeri seda auto arvutis (diagnostikaseadmega), arvab auto endiselt, et tal on peal vana ja väsinud aku. See toob kaasa uue aku vale laadimisrežiimi, mis võib uue aku juba paari kuuga rikkuda. Lisaks võib voolu katkestamine kaasa tuua raadio koodi küsimise, elektriakende algseadete kadumise või isegi roolinurga anduri kalibreerimise vajaduse. Seetõttu on alates umbes 2010. aastast toodetud autode puhul tungivalt soovitatav jätta aku vahetus kogenud autotöökoja hooleks, kus on olemas vajalikud diagnostikaseadmed ja varutoitesüsteemid.
Samm-sammuline juhend: kuidas autol akut iseseisvalt vahetada
Kui sinu sõiduk on vanem või sa oled veendunud, et süsteem ei vaja uue aku programmeerimist, saad vahetusega ka ise hakkama. Järgi kindlasti ohutusnõudeid, kanna kaitseprille ja kindaid, sest akuhappe leke on ohtlik.
- Ettevalmistus: Pargi auto tasasele pinnale, lülita süüde välja ja eemalda võti. Veendu, et kõik elektritarbijad (tuled, raadio) on välja lülitatud. Otsi välja sobivad tööriistad, tavaliselt on nendeks 10 mm ja 13 mm mutrivõtmed.
- Miinusklemmi eemaldamine: Esmalt tuleb alati lahti ühendada miinusklemm (must kaabel, tähistatud miinusmärgiga). See väldib lühise tekkimise ohtu, kui peaksid tööriistaga kogemata auto kere vastu puutuma.
- Plussklemmi eemaldamine: Seejärel ühenda lahti plussklemm (punane kaabel, tähistatud plussmärgiga). Tõsta kaablid ohutusse kaugusesse, nii et need ei saaks iseenesest aku klemmidele tagasi kukkuda.
- Aku kinnituste lahtitegemine: Eemalda akut paigal hoidev klamber või rihm. See asub tavaliselt aku alaosas või jookseb üle aku pealmise osa.
- Vana aku eemaldamine ja uue paigaldamine: Tõsta vana aku ettevaatlikult välja (see on raske!). Puhasta akukast prahist ja korrosioonist. Aseta uus aku paika, jälgides, et klemmid oleksid õigel poolel.
- Uue aku ühendamine: Nüüd käib protsess vastupidises järjekorras. Ühenda esimesena plussklemm ja keera kinni. Seejärel ühenda miinusklemm ja kinnita see. Lõpuks paigalda aku kinnitusklamber, tagades, et aku ei liiguks sõidu ajal.
Korduma kippuvad küsimused autoaku vahetamise ja hoolduse kohta (FAQ)
Kas akut on võimalik ka taaselustada, selle asemel et osta uus?
Kui aku on lihtsalt tühjaks saanud näiteks põlema jäänud tulede või pikema seismise tõttu, saab selle nutika akulaadijaga täis laadida ja see kestab edukalt edasi. Kuid kui aku on juba vana, plaadid on tugevalt sulfatiseerunud või aku ei suuda peale laadimist koormust hoida (pinge kukub järsult), siis taaselustamine enam ei aita. Aku on kulumaterjal ja füüsiliselt kulunud detaili seestpoolt parandada ei saa.
Kuidas puhastada oksüdeerunud akuklemme?
Oksüdeerumist ehk valget või sinakat pulbrit klemmidel põhjustab sageli akuhappe aurude reaktsioon metalliga, mis tekitab lisatakistust vooluringis ja takistab aku laadimist. Klemmide puhastamiseks on kõige tõhusam kasutada sooja vett ja söögisoodat. Sega neist pasta, kanna see klemmidele ja hõõru vana hambaharjaga puhtaks. Pärast puhastamist ja kuivatamist on soovitatav katta klemmid spetsiaalse akuklemmi määrde või tehnilise vaseliiniga, et vältida edasist oksüdeerumist ja tagada korralik ühendus.
Kas talvel peaks aku ööseks tuppa viima?
Ekstreemsete külmade (näiteks alla -30 kraadi) puhul võib aku tuppa viimine tõepoolest tagada hommikuse muretu käivitumise, sest soe aku on oluliselt võimekam. Samas on see pidev kapoti all askeldamine äärmiselt tülikas ja igapäevaseks rutiiniks ei sobi. Pigem tasub panustada korralikku ja uude akusse. Samuti tasub teada, et täislaetud aku külmub alles umbes -60 kraadi juures, seega pole ohtu, et korralik aku Eesti talves lõhki külmuks. Alalaetud aku aga võib külmuda juba paarikümne miinuskraadi juures, mis purustab aku korpuse.
Kas suurema mahutavusega aku paigaldamine on autole kasulik?
Veidi suurema mahutavusega ja kõrgema käivitusvooluga aku paigaldamine on talvistes tingimustes kasulik, eriti diiselmootorite puhul, mis vajavad suuremat voolu. Küll aga ei tohi üle pingutada. Kui ostad näiteks 60Ah aku asemele 100Ah aku, ei pruugi auto generaator suuta seda lühikeste sõitude jooksul kunagi täis laadida, mis toob omakorda kaasa aku kiirema riknemise. Alati on kõige targem jääda autotootja spetsifikatsioonide piiridesse, lisades maksimaalselt 10-15 protsenti rohkem mahutavust, kui akukasti füüsilised mõõtmed seda lubavad.
Praktilised harjumused auto elektrisüsteemi kaitsmiseks igapäevasel kasutamisel
Isegi kõige kvaliteetsem ja uuem aku vajab õiget hoolt, et see kestaks maksimaalselt kaua, eriti Põhjamaade karmis kliimas. Üks olulisemaid harjumusi on vältida pidevaid ja ainult lühikesi linnasõite. Mootori käivitamine võtab akult koheselt suure hulga energiat ning auto generaatoril kulub keskmiselt 15 kuni 20 minutit maanteesõitu, et see kulutatud energia akusse tagasi laadida. Kui sinu teekond tööle võtab aega vaid viis minutit, töötab aku pidevas alalaetuse režiimis. Katsu vähemalt kord või kaks kuus võtta ette pikem, näiteks tunnipikkune sõit maanteel, et generaator saaks oma töö korralikult ära teha ja aku täis laadida.
Talvel, kui lülitad autos kohe sisse kõik võimalikud elektritarbijad – istmesoojendused, roolisoojenduse, tagaklaasi soojenduse ja salongipuhuri täisvõimsusel –, ei pruugi tühikäigul töötava mootoriga generaatorist piisata. Sellises olukorras hakkab auto puudujäävat elektrit võtma otse akult. Seetõttu lülita alati suuremad mugavustarbijad välja kohe, kui auto salong on mõnusalt soojaks läinud ja aknad jääst puhtad. Samuti veendu alati enne auto lukustamist, et oled kõik tuled ja lisaseadmed korralikult välja lülitanud, vältimaks ebameeldivaid üllatusi järgmisel hommikul.
Lisaks igapäevastele harjumustele on väga kasulik soetada endale kvaliteetne ja tark akulaadija. Kui tead, et sõidad talvekuudel vähe või auto seisab nädalavahetustel pikemalt, on soovitatav aku umbes kord kuus laadijaga täielikult täis laadida. Nutikad laadijad suudavad aku seisukorda analüüsida, eemaldada kerget sulfatsioonikihti ja laadida akut kõige optimaalsema tsükliga. Regulaarne lisalaadimine on üks kõige tõhusamaid viise investeeringu kaitsmiseks, mis aitab sul vältida ootamatuid väljaminekuid uue aku näol ja pakub sulle südamerahu igal kargel talvehommikul.
