Tomat on kahtlemata üks armastatumaid köögivilju Eesti koduaias ja kasvuhoones. Isetehtud salat värskelt nopitud, päikesesoojadest tomatitest pakub maitseelamust, millele poest ostetud viljad ligilähedalegi ei saa. Kuigi tomati kasvatamine võib tunduda esmapilgul lihtne, peitub edu saladus detailides – alates õige sordi valikust ja mulla ettevalmistamisest kuni oskusliku hoolduseni suvekuudel. Paljud hobiaednikud kogevad pettumust, kui taimed kasvavad küll lopsakaks, kuid saak jääb kesiseks või rikuvad selle haigused. Seetõttu on oluline mõista tomati kasvunõudeid ja rakendada praktilisi nippe, mis aitavad taimedel meie heitlikus kliimas maksimaalselt viljuda.
Õige sordi valik ja ettekasvatamine
Eduka tomatisaagi aluseks on teadlik sordi valik, mis sobib teie kasvutingimustega. Tomatid jagunevad laias laastus kaheks: indeterminantsed (kõrgekasvulised) ja determinantsed (madalakasvulised või põõsastomatid). Indeterminantsed sordid kasvavad kogu hooaja vältel kõrgustesse ja vajavad kindlasti toestamist ning külgvõrsete eemaldamist, kuid annavad saaki kuni öökülmadeni. Determinantsed sordid lõpetavad kasvu teatud kõrgusel ja annavad saagi sageli varem ning korraga, sobides hästi ka avamaale või madalamatesse tunnelitesse.
Kui otsustate taimed ise seemnest ette kasvatada, on ajastus kriitilise tähtsusega. Eestis on optimaalne aeg seemnete külvamiseks märtsi keskpaik või lõpp. Liiga vara külvatud taimed venivad vähese valguse tõttu välja ja on istutamise ajaks nõrgad. Tugeva istiku saamiseks on vaja:
- Kvaliteetset külvimulda, mis on haigusvaba ja kerge struktuuriga.
- Piisavalt valgust (vajadusel kasutada taimelampe).
- Jahedamat temperatuuri pärast tärkamist (umbes 18–20 kraadi), et soodustada jässakate taimede kasvu.
Kasvuhoone ja mulla ettevalmistamine
Tomat on toitainete suhtes nõudlik taim, mistõttu tuleb pinnas korralikult ette valmistada. Kasvuhoones tuleks mulda vahetada või värskendada iga paari aasta tagant, et vältida mulla väsimist ja haigustekitajate kogunemist. Parim aeg mulla ettevalmistamiseks on sügisel, kuid ka kevadel paar nädalat enne istutamist saab teha olulisi parandusi.
Ideaalne tomatimuld on huumusrikas, õhurikas ja neutraalse või kergelt happelise reaktsiooniga (pH 6,0–6,8). Kaevake muld sügavalt läbi ja lisage orgaanilist väetist. Kõige paremini sobivad:
- Kompost: Parandab mulla struktuuri ja elavdab mikrofloorat.
- Hobusesõnnik: Annab pikaajaliselt soojust ja toitaineid.
- Puutuhk: Rikastab mulda kaaliumi ja kaltsiumiga, mis on viljade moodustamiseks hädavajalikud.
Paljud kogenud aednikud kasutavad vana ja toimivat nippi: panna istutusaugu põhja räimeid või kalapäid. Kala lagunemisel vabaneb fosfor ja lämmastik, mis on noorele taimele suurepäraseks stardikapitaliks juurestiku arengul.
Tomati istutamine: sügavus ja vahekaugused
Üks levinumaid vigu on tomatitaimede liiga pinnapealne istutamine. Tomatil on ainulaadne võime kasvatada lisajuuri kogu varre ulatuses, mis puutub kokku mullaga. Seetõttu kehtib reegel: istuta tomat sügavamale, kui ta potis kasvas. Eemaldage alumised lehed ja matke vars julgelt mulla sisse, jättes maapinnale vaid ülemise lehestiku. See tekitab massiivse juurestiku, mis suudab hiljem suurt taime ja rasket saaki paremini toita.
Kui taimed on aknalaual välja veninud, võib neid istutada “lamades”. Selleks kaevake piklik vagu, asetage taim sinna horisontaalselt ja katke vars mullaga, painutades ladva ettevaatlikult ülespoole.
Teine oluline aspekt on taimede vahekaugus. Liiga tihe istutus on kindel tee haiguste, eriti lehemädaniku tekkeks, kuna õhk ei liigu taimede vahel.
- Kõrgekasvuliste sortide vahe peaks olema vähemalt 60–70 cm.
- Madalate sortide puhul piisab 40–50 cm vahest.
Tagage, et lehed ei puutuks kokku naabertaimega, sest see aitab hoida lehestiku kuivana ja vähendab seenhaiguste riski.
Kastmine ja multšimine
Tomatite kastmine on omaette teadus. Ebaregulaarne kastmine on peamine põhjus, miks viljad lõhenevad või tekib ladvamädanik (kaltsiumipuudusest tingitud must laik vilja tipus). Kastke taimi harvem, aga põhjalikult, et vesi jõuaks sügavale juurteni. Pidev pinnapealne niisutamine meelitab juured maapinna lähedale, kus nad on kuivuse suhtes tundlikumad.
Kuldreeglid kastmisel:
- Kasutage alati leiget, mitte jääkülma trassivett. Külm vesi on taimele šokk.
- Kastke ainult juuri, vältides vee sattumist lehtedele. Märjad lehed soodustavad haiguste levikut.
- Parim aeg kastmiseks on hommik, et päeva jooksul saaks liigne niiskus aurustuda.
Niiskuse hoidmiseks mullas on äärmiselt soovitatav kasutada multši. Põhk, hein või kuivatatud muruniide on ideaalsed materjalid. Multš hoiab mulla ühtlaselt niiskena, takistab umbrohu kasvu ja lagunedes väetab taimi. Lisaks eraldab heina lagunemine süsihappegaasi, mis on taimedele fotosünteesiks vajalik.
Väetamine ja hooldus suve jooksul
Kuigi stardiväetis on oluline, vajab tomatitaim lisatoitu ka kasvuajal, eriti viljade moodustamise faasis. Lämmastikuga (N) tuleks olla ettevaatlik – liigne lämmastik kasvatab võimsa lehemassi, kuid vähendab õitsemist ja viljumist. Suve teises pooles vajab taim rohkem kaaliumi (K) ja fosforit (P), mis tagavad viljade maitse ja valmimise.
Kasutada võib spetsiaalseid tomativäetisi või looduslikke lahendusi. Väga efektiivne on nõgesevirts, mis on rikas lämmastiku ja mikroelementide poolest. Kaaliumiallikana toimib hästi varemerohu leotis.
Hoolduse lahutamatu osa on varastamine ehk külgvõrsete eemaldamine. Indeterminantsetel sortidel tuleb lehekaenaldest kasvavad võrsed regulaarselt ära murda, kui need on veel väikesed (3–5 cm). Kui jätate võrsed alles, muutub taim põõsaks, energia kulub rohelise massi kasvatamisele ning viljad jäävad väikeseks ja hilinevad. Samuti tuleks suve edenedes eemaldada järk-järgult alumisi lehti, et parandada õhustatust ja kiirendada viljade valmimist.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Miks tomati lehed rulluvad?
Lehtede rullumine on sageli märk stressist. Põhjuseid võib olla mitu: liiga suur temperatuurikõikumine päeva ja öö vahel, ebaühtlane kastmine või liigne lämmastikuga väetamine. Tavaliselt ei ole see haigus ja kui tingimused normaliseeruvad, taastub ka taim, kuigi juba rullunud lehed ei pruugi enam sirgu minna.
Millal tohib tomatid kasvuhoonesse istutada?
Tomat on soojalembene taim ja kardab öökülma. Kütteta kasvuhoonesse istutatakse taimed tavaliselt mais, kui mullatemperatuur on vähemalt 10–12 kraadi. Kui on oodata öökülma, tuleb taimi katta kattelooriga või kasutada kasvuhoones küttekeha/küünlaid.
Mida teha, kui tomatitel on ladvamädanik?
Ladvamädanik (must laik vilja allosas) ei ole seenhaigus, vaid kaltsiumipuudus, mis on sageli tingitud ebaühtlasest kastmisest. Kui muld on liiga kuiv, ei saa taim kaltsiumi kätte. Eemaldage kahjustatud viljad ja kastke taimi regulaarselt. Vajadusel pritsige lehti kaltsiumnitraadi lahusega.
Kas tomatitaimi peab tolmutama?
Tomat on isetolmleja, kuid kasvuhoones, kus puudub tuul ja vähe putukaid, on abi kaasaaitamisest. Raputage kergelt taimi või koputage tugikeppidele keskpäeval, kui õietolm on kuiv ja lendub kõige paremini. See aitab viljadel paremini moodustuda.
Saagi koristamine ja järelküpsemine
Tomatite valmimise aeg sõltub sordist ja ilmastikust, kuid tavaliselt saab esimesi vilju maitsta juulis. Viljad on kõige maitsvamad, kui neil lastakse valmida taime küljes täisväärtuslikuks. Siiski, kui sügis läheneb ja ööd muutuvad jahedaks (alla 8 kraadi) ning niiskeks, suureneb risk lehemädaniku levikuks. Sellisel juhul on targem korjata suuremad viljad pooltoorelt või roheliselt.
Rohelised tomatid ei pea minema komposti. Nad järelküpsevad edukalt toatemperatuuril. Asetage rohelised tomatid pimedasse kohta, näiteks pappkasti või sahtlisse, koos paari küpse õuna või banaaniga. Õunad ja banaanid eraldavad etüleengaasi, mis kiirendab oluliselt tomatite valmimisprotsessi. Jälgige kasti regulaarselt ja eemaldage riknema hakkavad viljad. Nii saate nautida oma aia tomateid veel pikalt pärast hooaja lõppu, sageli isegi novembrini välja. Õigeaegne korje ja hoiustamine on viimane, kuid ülioluline samm rikkaliku saagi kindlustamisel.
