Mustsõstar on üks armastatumaid marjakultuure Eesti aedades. Selle marjad on täis väärtuslikke vitamiine, eriti C-vitamiini, ning sobivad ideaalselt nii värskeks söömiseks kui ka hoidistamiseks. Et mustsõstrapõõsad pakuksid aastateks rikkalikku saaki, on oluline teada, millal ja kuidas neid istutada. Õige istutusaeg ning hoolikas ettevalmistus määravad suuresti taime tervise ja saagikuse tulevikus.
Millal on parim aeg mustsõstra istutamiseks?
Mustsõstrapõõsa istutamist saab teha nii kevadel kui ka sügisel, kuid kogenud aednikud eelistavad tavaliselt sügisest istutusaega. Sügisel, tavaliselt septembri lõpust oktoobri keskpaigani, on mullatemperatuur veel piisavalt soe, et juured jõuaksid enne talve kinnituda. Nii läheb taim kevadel kiiremini kasvule ja annab järgmistel aastatel rikkalikuma saagi.
Külmemates piirkondades, kus sügised on lühikesed ja esimesed öökülmad tulevad varakult, võib aga olla targem istutada kevadel. Kevadine istutamine toimub tavaliselt aprilli lõpus või mais, kui pinnas on sulanud ja piisavalt tahenenud. Siiski on oluline, et kevadine istutus ei jääks liiga hiljaks, sest noored taimed ei talu hästi kiiret kuiva suveilma.
Istutamiseks sobiva kasvukoha ja mullatüübi valik
Mustsõstar eelistab parasniisket ja viljakat mulda, mis on kergelt happeline (pH 6–6,5). Liiga kuiv või liivane pinnas ei sobi, sest põõsas vajab piisavalt niiskust, eriti marjade valmimise ajal. Samas ei tohi kasvukoht olla liiga niiske – pidevalt märg pinnas võib soodustada juuremädanikku. Parim on sügav, huumusrikas ja hästi õhu- ning vee läbilaskev muld.
Päikesevalgus on samuti väga oluline. Mustsõstar kasvab hästi poolvarjus, kuid suurim saak tuleb just päikeselistelt kasvukohtadelt. Tuulest kaitstud, kuid avatud ala aitab vähendada kahjurite levikut ja parandab tolmlemist. Kui istutada põõsad aia lõunaküljele, tuleks tagada piisav vahemaa, et taimed ei jääks teiste taimede varju.
Kuidas mustsõstra istutamine samm-sammult läbi viia
Et tagada tugev taimede areng, tasub järgida järgmist istutamisprotsessi:
- Mulla ettevalmistus: Kaevake istutusauk umbes 40–50 cm sügav ja sama lai. Lisage põhja komposti või hästi kõdunenud sõnnikut ning segage see mullaga. See annab taimele vajaliku toitevaru.
- Taimede ettevalmistus: Kui taimed on konteineris, võib need asetada vette umbes 15–20 minutiks, et juured niiskust imaksid. Paljasjuursete taimede puhul tuleks kontrollida, et juured oleksid elujõulised ja mitte kuivanud.
- Istutamine: Taim asetatakse auku veidi sügavamale, kui ta kasvas potis või lasteaias – umbes 5–10 cm võrra sügavamale. Nii tekivad taimele rohkem juuri alumistele varreosadele, mis tugevdab põõsast.
- Mulla tihendamine ja kastmine: Täitke auk mullaga, suruge õrnalt kinni ning kastke korralikult. Esimestel nädalatel on kastmine eriti oluline, et taim juurduks.
- Multšimine: Kata taimede ümbrus orgaanilise multšiga, näiteks õhukese turbakihi, heksli või kompostiga. See aitab hoida niiskust ja vähendab umbrohtude kasvu.
Õige vahekaugus ja taimede arv istutusalal
Mustsõstrapõõsad vajavad piisavalt ruumi, et igal taimel oleks piisavalt valgust ja õhuringlust. Üldjuhul võiks põõsaste vahe olla umbes 1,2–1,5 meetrit, reavahe aga 2–2,5 meetrit. Tihedalt istutades suureneb haiguste leviku oht, eriti seennakkuste puhul. Mustsõstar on tundlik jahukastele ja lehepõletikule, mistõttu on õhuringlus ja ruumikus väga tähtsad tegurid tervise hoidmisel.
Mustsõstrapõõsa hooldus esimestel aastatel
Pärast istutamist nõuab mustsõstar mõõdukat, kuid järjekindlat hooldust. Esimese paari aasta jooksul tuleks keskenduda tugeva põõsastruktuuri kujundamisele. Kevadel võib taimi veidi tagasi lõigata, jättes 3–4 tugevaimat võrset. Igal aastal võiks põõsas taastootmise eesmärgil eemaldada vanu ja nõrku oksi, sest mustsõstramarjad kasvavad kõige paremini noortel võrsetel, mis on 1–3 aastat vanad.
Kastmist tuleb jälgida eriti kuivade suvekuude ajal, sest niiskuseta jäädes marjad jäävad väiksemaks ja hapumaks. Samuti on soovitatav väetada taimi kevadel lämmastikurikka väetisega ning suve lõpus kaaliumi- ja fosforirikaste väetistega, mis aitavad võrseid tugevdada ja parandavad järgmise aasta õitsemist.
Levinumad vead mustsõstra istutamisel
- Liiga sügav või liiga pindmine istutus: Kui taim on liiga sügaval, hakkavad võrsed halvasti kasvama, liiga pinnaline istutus aga jätab juured paljaks ja kuivab kiiresti.
- Ebapiisav kastmine kohe pärast istutust: Paljud taimed hävivad esimeste nädalate jooksul, kui neid ei kasteta järjepidevalt.
- Vale mulla valik: Liivane või liigne savimuld takistab juurte normaalset arengut ja vähendab saagikust.
- Liigne lämmastiku kasutus: Kuigi väetamine on oluline, võib liigne lämmastik muuta taime liigselt vegetatiivseks ja vähendada marjade moodustumist.
KKK – sagedased küsimused mustsõstra istutamise kohta
Millal on kõige targem aeg mustsõstra põõsaid istutada?
Sõltuvalt piirkonnast on sügis parim aeg istutamiseks, sest taim juurdub enne talve ja alustab kevadel kiiret kasvu. Kui sügisel istutamine pole võimalik, võib seda teha ka kevadel, kuid mitte liiga hilja.
Kas mustsõstrad vajavad tolmeldamiseks teisi sorte?
Mustsõstrad on isetolmlejad, kuid mitme sordi koos istutamine parandab tolmlemist ja suurendab saagikust. Seetõttu on soovitatav kasvatada vähemalt kahte erinevat sorti ühes aias.
Kui kaua mustsõstrapõõsas elab ja annab saaki?
Õigesti hooldatud mustsõstrapõõsas võib saaki anda 10–15 aastat või isegi kauem. Siiski tasub iga 7–8 aasta järel teha noorendavat lõikust või rajada uus istandus, et hoida saagikus kõrgel tasemel.
Kuidas kaitsta mustsõstraid haiguste ja kahjurite eest?
Õhuringluse parandamine õigete vahede hoidmisega, vanade okste eemaldamine ja külvikorra järgimine aitavad vähendada haiguste levikut. Lisaks võib kasutada looduslikke tõrjevahendeid, näiteks küüslauguleotist lehetäide vastu.
Mustsõstra saagi suurendamise praktilised nipid
Rikkaliku saagi tagamiseks tasub igal aastal põõsaid hoolikalt lõigata, regulaarselt väetada ja tähelepanu pöörata umbrohutõrjele. Samuti aitab mulla kobestamine ja multšikiht hoida juured niisked ning vähendada ülekuumenemise ohtu. Kui põõsas on terve ja hästi hooldatud, tasub end ära juba mõne aasta pärast saagirohkete suvedega ja maitsvate marjadega, mis pakuvad rõõmu kogu perele.
