Elupuude istutamine sügisel on aiapidajate seas üha populaarsem tegevus, kuna sel perioodil on mullas piisavalt niiskust ning temperatuurid soodustavad juurdumist enne talve saabumist. Olgu tegemist uue hekirea rajamise, üksikute dekoratiivpuude istutamise või olemasoleva aia täiendamisega – teadlik planeerimine mängib olulist rolli hea tulemuse saavutamisel. Järgnevalt vaatleme põhjalikult, mida peaks teadma elupuude istutamisest just sügisesel ajal, et tagada nende tugev kasv ja tervislik areng järgmistel aastatel.
Miks istutada elupuid just sügisel?
Kuigi kevad on traditsiooniliselt tuntud kui istutamisaeg, pakub sügis mitmeid eeliseid. Sügisel on ilmastikutingimused sageli stabiilsemad, õhutemperatuur mõõdukas ning muld säilitab hästi niiskust. See vähendab stressi, mida taimed kogevad ümberistutamisel. Lisaks ei kuluta elupuud sügisel energiat kasvule, vaid keskenduvad peamiselt juurestiku arendamisele, mis loob tugevama aluse kevadiseks kasvuperioodiks.
Peamised eelised sügisel istutamisel
- Parem juurdumine: jahedam kliima soodustab juurekasvu ilma liigse aurustumiseta.
- Väiksem kastmisvajadus: sügisvihmad aitavad hoida mulla piisavalt niiskena.
- Vähendatud stress: taim ei pea kulutama energiat uute võrsete kasvatamiseks.
- Kevadine start: järgmisel kevadel on elupuu juba hästi juurdunud ja valmis aktiivseks kasvuks.
Elupuu liigid ja sobivaimad sordid sügiseks
Elupuid ehk Thuja perekonda kuuluvaid liike on mitmeid ning igaühel neist on oma eripärad. Eestis kasvatatakse enamasti läänemere elupuud (Thuja occidentalis) ja hiina elupuud (Thuja orientalis). Heki rajamiseks soovitatakse kasutada külmakindlaid sorte, mis taluvad hästi meie kliimat.
Tuntumad sordid
- ‘Brabant’ – kiire kasvuga ja hästi kujundatav, sobib elava heki rajamiseks.
- ‘Smaragd’ – tiheda sammasja kasvukujuga, säilitab oma erkrohelise värvi ka talvel.
- ‘Columna’ – kitsa kasvuvormiga ja külmakindel, sobib väiksematele aedadele.
- ‘Danica’ – madal, kerakujuline sort, ideaalne dekoratiivseks istutuseks.
Sordi valikul tuleks arvestada kasvukoha tingimusi, soovitud kõrgust ja hooldusvajadust. Kui eesmärgiks on tihe piirdehekk, sobivad eelkõige kiirekasvulised ja tiheda võraga sordid.
Istutuskoha ettevalmistamine ja mullastik
Elupuud eelistavad parasniisket ja hästi vett läbilaskvat mulda. Liigniisked või liiga kuivad kohad ei sobi nendele hästi, kuna võivad põhjustada juurte lämbumist või kuivamist. Mullastiku parendamiseks on soovitatav lisada komposti või kvaliteetset istutusmulda, eriti kui aias on liivane või savine pinnas.
Ettevalmistused enne istutamist
- Eemalda kasvukohalt umbrohi ja kivid.
- Kaeva istutusauk vähemalt kaks korda suurem kui taime juurepall.
- Lisa augu põhja kompostikiht ja sega see olemasoleva mullaga.
- Veendu, et pinnas oleks niiske, kuid mitte vettinud.
Kuidas elupuid sügisel õigesti istutada
Istutamine nõuab kannatlikkust ja täpsust. Liiga sügav või liiga kõrge istutamine võib taimele kahju teha. Järgnevad sammud aitavad tagada, et istutus õnnestuks parimal viisil.
Samm-sammuline juhend
- Pane elupuu istutusauku nii, et juurekael oleks samal kõrgusel kui potis kasvanud taimel.
- Täida auk mullaga, surudes seda õrnalt kinni, et vältida tühimike teket juurte ümber.
- Kasta taim põhjalikult, nii et vesi jõuaks sügavale juurekihti.
- Multši taimede ümbrus koorepuru või männikoorega, mis aitab säilitada niiskust ja takistab umbrohu kasvu.
Hooldus pärast istutamist
Ka pärast istutamist vajavad elupuud tähelepanu. Sügisese istutamise järel tuleb kindlustada, et taimed saaksid piisavalt niiskust enne talve tulekut. Samuti on oluline kaitsta noori puid tugeva tuule ja külmakahjustuste eest.
Peamised hooldustoimingud
- Kastmine: sügisel kasta mõõdukalt, kuid enne öökülmade saabumist kindlasti korra põhjalikult.
- Multšimine: hoiab temperatuuri ühtlasemana ja kaitseb juuri külma eest.
- Külmakaitse: noori taimi võib katta hingava kattelooriga, eriti avatud ja tuulisel kasvukohal.
- Lõikamine: tugevat kärpimist tuleks vältida; vajadusel eemaldada vaid kuivanud oksad.
Levinumad vead sügisel istutamisel
Üks suurimaid vigu, mida aednikud teevad, on kiirustamine või mulla mittesobiv ettevalmistus. Samuti istutatakse sageli elupuud liiga tihedalt, mis hiljem raskendab hooldust ja vähendab õhu liikumist taimede vahel. Alljärgnevalt mõned vead, mida tasub vältida.
- Taimede liiga sügav istutamine.
- Nõrk kastmine või kastmise unustamine enne külmi.
- Ebapiisav multšikiht, mis jätab juured paljaks.
- Liiga väike istutusvahe (soovitatav 50–70 cm hekitaimede puhul).
KKK – sagedasti küsitud küsimused elupuude istutamise kohta
Millal on viimane aeg elupuid sügisel istutada?
Elupuude istutamine tuleks lõpetada vähemalt kaks kuni kolm nädalat enne püsivate öökülmade saabumist. See annab juurtele aega uues kasvukohas kinnituda.
Kas sügisel istutatud elupuid peab väetama?
Ei ole soovitatav kasutada lämmastikurikkaid väetisi sügisel, sest need soodustavad uute võrsete kasvu, mis ei pruugi enne talve kõveneda. Vajadusel võib lisada fosfori- ja kaaliumväetist, mis toetab juurekava arengut.
Kuidas kaitsta elupuid talvekahjustuste eest?
Noori elupuid tasub katta tuulest ja päikesepõletusest kaitsvate materjalidega, näiteks varjutuskangaga. Samuti aitab multšikiht juurestikul külma paremini taluda.
Kas sügisel istutatud elupuid tuleb kevadel ümber istutada?
Ei, kui elupuu on õigesti istutatud ja juurdunud, pole ümberistutamine vajalik. Kevadel võib vajalik olla vaid täiendav väetamine või kerge hoolduslõikus.
Inspiratsiooniks: elupuude kasutus võimalustes ja kujunduses
Elupuud ei ole ainult praktilised hekitaimed – neid saab kasutada ka mitmekesiste aiakujunduselementidena. Need sobivad suurepäraselt nii ametlikesse aedadesse sirgete hekkide vormis kui ka vabakasvulisteks taimegruppideks looduslikuma muljega istutustes. Erinevate kõrguste ja sortide kombineerimine loob aiaruumi, mis on nii pilkupüüdev kui ka funktsionaalne. Elupuud pakuvad aastaringset haljastust, privaatsust ning toimivad suurepärase tuuletõkkena, muutes nad tõeliselt väärtuslikuks lisandiks igale aiale.
