Kirsipuu on paljude Eesti aedade tõeline ehteks, pakkudes suve keskpaigas mahlaseid ja tervislikke vilju. Kuid selleks, et puu püsiks tervena, oleks produktiivne ka järgmistel aastatel ning ei muutuks liialt tihedaks, vajab see regulaarset tähelepanu. Üks kriitilisemaid hetki kirsipuu elutsüklis on aeg vahetult pärast saagikoristust. Paljud aednikud teevad vea, jättes puu sügiseni omapäi, kuid just augusti teine pool ja septembri algus on optimaalne aeg, mil kirsipuu lõikamine aitab puul kiiremini taastuda ja valmistuda talveks ilma suuremate traumadeta.
Miks on suvine lõikus kirsipuu puhul eelistatud?
Kirsipuu, eriti maguskirss, on tuntud oma tundlikkuse poolest. Kevadine lõikus, eriti mahlade liikumise ajal, võib põhjustada tugevat “voolamist”, mis nõrgestab puud ja loob soodsa keskkonna erinevatele seentele ning bakteritele. Suvine lõikus pärast saagikoristust on aga looduslikult kõige ohutum.
Pärast viljade korjamist on puu ainevahetus endiselt aktiivne, kuid see on suunatud juba uute õiepungade moodustamisele ja varude kogumisele talveks. Lõikehaavad paranevad suve lõpus ja varasügisel märgatavalt kiiremini kui kevadel või hilissügisel. See tähendab, et puu suudab “kinnikasvamise” protsessi ise ära teha enne, kui saabuvad külmad, mis omakorda vähendab ohtu nakatuda luuviljaliste puuviljavähki või muudesse haigustesse.
Õige ajastus: millal täpselt tegutseda?
Ideaalseks ajaks loetakse perioodi juuli lõpust kuni septembri keskpaigani. Kõige olulisem indikaator ei ole mitte konkreetne kuupäev kalendris, vaid see, et saak on koristatud. Kui lõikate puud siis, kui sellel on veel viljad küljes, siis te sisuliselt raiskate puu energiat, mida ta on kulutanud marjade kasvatamiseks. Samuti on oluline jälgida ilmastikuolusid – ideaalne on kuiv ja päikeseline päev. Niiske ilm soodustab seeneeoste levikut lõikekohtadesse, mistõttu tuleks vihmasel perioodil lõikamist vältida.
Vajalikud tööriistad ja ettevalmistus
Enne kui asute puu juurde, veenduge, et teie tööriistad on laitmatus korras. Kirsipuu oksad on sageli haprad ja nende lõikamine nõuab täpsust. Teil läheb vaja:
- Teravaid oksakääre – peenemate okste jaoks, mis tagavad puhta ja sileda lõikekoha.
- Oksa- või teleskoopsaagi – paksemate, juba vanemate okste eemaldamiseks.
- Desinfitseerimisvahendit – alkohol või spetsiaalne vahend, et puhastada tööriistu puude vahel, hoides ära võimaliku haiguste leviku.
- Kindad ja kaitseprillid – ohutuse tagamiseks.
Puhtus on siinkohal võtmetähtsusega. Kui olete lõiganud ühe puu, desinfitseerige tööriistad enne järgmise juurde asumist, eriti kui märkate mõnel puul haigustunnuseid.
Lõikamise strateegia: mida ja kui palju eemaldada?
Kirsipuu lõikamine ei tähenda puu “kärpimist” suvaliselt. Eesmärk on luua õhuline võra, kuhu päikesevalgus pääseb igale poole. Mida rohkem valgust sisemised oksad saavad, seda paremini arenevad viljapungad järgmiseks aastaks. Järgige seda protseduuri:
- Surnud ja haiged oksad: Need on alati esimesed, mis eemaldatakse. Need ei tooda vilja ja on vaid haiguste pesapaigaks.
- Võra sissepoole kasvavad oksad: Need oksad tekitavad liigset tihedust ja varjavad valgust. Need tuleb eemaldada tüve lähedalt.
- Ristuvad ja üksteise vastu hõõrduvad oksad: Hõõrdumise tõttu tekivad koorevigastused, mis on avatud uksed infektsioonidele. Eemaldage nõrgem või halvemini paiknev oks.
- Juurevõsud ja vesivõsud: Vesivõsud ehk püstised, kiirekasvulised oksad tüvel või peamistel harudel tarbivad palju energiat, kuid vilja ei kanna. Need tuleb eemaldada täielikult, tüve juurest.
Oluline on meeles pidada, et korraga ei tohiks eemaldada rohkem kui 20-25% puu võrast. Liigne lõikamine ühel hooajal paneb puu stressi, mis sunnib teda “reageerima” massilise vesivõsude kasvuga järgmisel kevadel. Olge mõõdukas.
Kuidas lõigata õigesti, et vältida vigastusi?
Vale lõiketehnika võib puule tekitada rohkem kahju kui tegemata töö. Kõige levinum viga on “tüüka” jätmine. Oks tuleb eemaldada nn oksakrae juurest. Oksakrae on see paksem osa oksa ja tüve ühinemiskohas. Kui lõikate liiga kaugelt, jääb järele tüügas, mis mädaneb ja avab tee seentele. Kui lõikate liiga sügavalt, kahjustate tüve ja haava paranemine võtab kordades kauem aega.
Suurte okste eemaldamisel kasutage kolme lõike meetodit. Esmalt tehke altpoolt sisselõige umbes 20-30 cm kaugusel tüvest, seejärel saagige oks ülevalt poolt veidi kaugemalt läbi ja viimaks eemaldage allesjäänud tüügas ettevaatlikult oksakrae piirini. See hoiab ära koore rebenemise, mis juhtub raske oksa langemisel.
Korduma kippuvad küsimused
Kas haavadele on vaja peale määrida haavapalsamit?
Kaasaegne arboristika soovitab väiksemate lõikehaavade puhul (läbimõõduga kuni 3-5 cm) lasta neil ise paraneda. Puu on looduslikult võimeline moodustama kalluse ehk armkoe, mis sulgeb haava. Suurte, üle 5-7 cm läbimõõduga haavade puhul võib kasutada spetsiaalset haavapalsamit või aialakki, et kaitsta puitu mädaniku eest, kuni kallus jõuab moodustuda.
Mida teha, kui puu on muutunud liiga kõrgeks?
Kõrge puu tipu madalamaks lõikamine (n-ö latvade alandamine) on keeruline ja nõuab ettevaatust. Seda ei tohiks teha ühe hooajaga, vaid protsess tuleks jaotada 2-3 aasta peale. Eemaldage igal aastal osa ladvaokstest, suunates kasvu külgmistele harudele, et puu ei muutuks liiga “alasti”.
Kas lõigatud oksad võib jätta aeda multšiks?
Kui oksad on täiesti terved ja neil ei ole märke haigustest (nagu puuviljamädanik, vähktõbi või kirsipuu-lehevarisemistõbi), siis võib need pärast purustamist kompostida. Kui aga kahtlustate, et oksad on haiged, tuleb need kindlasti aiast välja viia või ära põletada, et vältida spooride levikut aias.
Kui tihti peaks kirsipuud üldse lõikama?
Noori puid (esimesed 3-5 aastat) tuleb kujundada igal aastal, et luua tugev ja õige struktuuriga võra. Täiskasvanud, viljakandvaid puid soovitatakse kontrollida ja vajadusel hoolduslõigata vähemalt kord 2-3 aasta jooksul, sõltuvalt puu kasvukiirusest ja tihedusest. Kui puu on väga vana ja hooldamata, vajab see põhjalikumat noorenduslõikust.
Kirsipuu tervise hoidmine pikas perspektiivis
Lõikamine on vaid üks osa puu eest hoolitsemisest. Pärast suvist lõikust on oluline pöörata tähelepanu ka puu üldisele seisundile enne talve. Veenduge, et puu ei kannataks põua käes. Kuigi saak on koristatud, vajab puu lehestiku hoidmiseks ja toitainete transportimiseks niiskust. Sügisene kastmine, eriti kui september on olnud kuiv, aitab puul paremini talvituda ja vähendab kevadist kuivamisohtu.
Samuti on soovitatav hoida puualune puhas langenud lehtedest ja viljadest, eriti kui eelneval hooajal oli probleeme haigustega. Nii lehed kui ka viljad võivad olla erinevate seente talvitumispaigaks. Korralik sanitaarne puhastus sügisel koos õige lõikustehnikaga tagab, et teie kirsipuu on järgmisel kevadel tugev, haigustele vastupidav ja valmis uueks rikkalikuks saagiks.
Tundke oma puud, jälgige selle kasvuharjumusi ja ärge kartke tegutseda. Kirsipuu hindab tähelepanu ning tänab teid selle eest aastast aastasse magusate ja kvaliteetsete viljadega. Õigeaegne ja läbimõeldud sekkumine suve lõpus on investeering, mis tasub end kuhjaga ära nii puu välimuses kui ka saagikuses.
