Astrid Lindgreni loodud Bullerby lapsed on saatnud põlvkondi lugejaid üle kogu maailma. See pole lihtsalt raamat laste mängudest väikeses Rootsi külas, vaid ajatu portree lapsepõlve ilust, vabadusest ja siirusest. Kui mõtleme tagasi nendele päikeselistele päevadele, kus elu tiirles ümber heinapööningute, salajaste urgude ja lõputute mängude, tunneme igatsust millegi järele, mis tundub tänapäeva kiires digimaailmas peaaegu kättesaamatu. Bullerby lapsed ei ole lihtsalt kirjandustegelased; nad on sümbolid ajastust, mil maailm oli suurem, lihtsam ja täis avastamata seiklusi.
Kes on Bullerby lapsed?
Bullerby (eesti keeles sageli ka Lärmaküla) koosneb kolmest majast: Vahetalu, Põhjatalu ja Lõunatalu. Nendes elavad kuus last, kelle elu on omavahel tihedalt põimunud. Nende nimed on paljudele meist sama tuttavad kui meie enda lapsepõlvesõprade omad, kuid vaatame lähemalt, kes nad täpselt on ja millised iseloomuomadused neid eristavad.
Lisa (Elisabet)
Lisa on raamatu jutustaja ja peategelane, kelle silmade läbi me Bullerby elu näeme. Ta on tähelepanelik, tundlik ja peegeldab oma mõtetes kõike seda, mis ümbritsevate lastega toimub. Lisa on see, kes hindab oma kodu ja perekonda ning tänu kellele me mõistame nende väikeste tegevuste suurt tähendust.
Lasse ja Bosse
Lasse on vanim poiss, kes kipub sageli juhtrolli võtma ja oma noorematele kaaslastele suuniseid andma. Ta on nutikas ja hakkaja, sageli just tema on see, kes mõtleb välja põnevaid mänge või seiklusi. Bosse on tema vend, kes on ehk veidi vaiksem, kuid sellegipoolest ustav ja mänguhimuline kaaslane. Nende omavaheline vendlus näitab hästi, kuidas ühised mängud tugevdavad peresidemeid.
Olle
Olle on Lõunatalu poiss, kes on oma loomult rahulik, heasüdamlik ja väga hooliv. Mäletame hästi, kuidas ta hoolitses oma koera Svippi eest või kuidas ta püüdis aidata oma väikeõde Kerstinit. Olle on see tegelane, kes toob gruppi tasakaalu ja õpetab lugejale empaatiat.
Britta ja Anna
Britta ja Anna elavad Põhjatalus. Nad on Lisa parimad sõbrannad ja lahutamatud kaaslased. Nende omavaheline suhe on suurepärane näide tüdrukute sõprusest – nad jagavad saladusi, korraldavad teesõite ja on teineteisele toeks. Nad on loomingulised ja täis rõõmu, mis muudab nende karakterid äärmiselt ligipääsetavaks.
Kerstin
Kuigi Kerstin on veel päris pisike, lisab ta loole vürtsi oma väiksuse ja kohati kangekaelse loomuga. Tema tegelaskuju aitab näidata suuremate laste vastutustunnet ja kannatlikkust, kui nad peavad pisematega arvestama.
Miks Bullerby tegelased meile nii armsad on?
Bullerby fenomen ei peitu keerulises süžees. Vastupidi, raamatu võlu on selle äärmises lihtsuses. See on idealiseeritud pilt lapsepõlvest, kus peamised “probleemid” on seotud sellega, kuidas saada kätte mõni magus komm, kuidas ehitada onni või kuidas vältida koolitöid. See on maailm, kus vanemad on küll olemas, kuid ei sekku pidevalt laste loomulikku kulgu.
1. Turvalisus ja vabadus. Bullerby lapsed liiguvad vabalt metsas, külas ja põldudel. Nad ei karda, sest nende keskkond on nende jaoks kodu. See vabadus on midagi, mida tänapäeva lapsevanemad oma lastele soovivad, kuid mida on linnakeskkonnas raske pakkuda.
2. Autentsed suhted. Nende laste vahel puudub toksilisus. Nad tülitsevad, aga nad lepivad kiiresti. Neil on erimeelsusi, kuid nad oskavad kompromisse teha. See on mudel, millest on palju õppida ka täiskasvanutel.
3. Fantaasia igapäevaelus. Bullerby lapsed ei vajanud nutitelefone ega kalleid mänguasju. Nad suutsid luua seikluse igast olukorrast – olgu selleks vanaisa ait, metsatee või oja kallas. Nad õpetavad meile, et loovus on võti õnneliku lapsepõlveni.
Lapsepõlve maagia läbi Astrid Lindgreni pilgu
Astrid Lindgren oli meister tabama seda habrast piiri, kus reaalsus kohtub fantaasiaga. Ta ei kirjutanud lapsi kui “poolikuid inimesi”, vaid kui iseseisvaid maailmu, kellel on oma eetika ja loogika. Bullerby raamatud ei ole moraliseerivad; need on täis rõõmu, teineteise toetamist ja puhast elujanu.
Paljud lugejad, kes on kasvanud koos Bullerby lastega, mäletavad siiani seda tunnet, kui nad tundsid end osana sellest sõpruskonnast. See ongi kirjanduse suurim vägi – muuta lugeja üheks tegelaseks. Kui loeme kirjeldusi sellest, kuidas lapsed koos metsas marju korjavad või talvel lumes hullavad, tunneme me seda kargust ja soojust oma nahal. See on visuaalne ja emotsionaalne kogemus, mis jääb meiega aastakümneteks.
Korduma kippuvad küsimused
Kes on Bullerby raamatute autor?
Raamatute autor on kuulus Rootsi lastekirjanik Astrid Lindgren. Tema looming on jätnud sügava jälje kogu maailma lastekirjandusse.
Mitu raamatut Bullerby lastest on kirjutatud?
Astrid Lindgren kirjutas kolm peamist raamatut: “Bullerby lapsed”, “Veel Bullerby lapsi” ja “Bullerby lapsed jälle”.
Kas Bullerby on päriselt olemas?
Bullerby on inspireeritud Sevedstorpi külast Rootsis, kus elas Astrid Lindgreni isa. Tänapäeval on sellest saanud populaarne turismisihtkoht, kus saab külastada raamatust tuttavaid maju.
Miks raamatuid tänapäevalgi loetakse?
Vaatamata ajale on raamatute teemad – sõprus, ausus, mängurõõm ja looduslähedus – universaalsed ja ajatud, kõnetades lapsi igas põlvkonnas.
Kas Bullerby lapsed on filmitud?
Jah, Bullerby lastest on tehtud mitmeid tuntud filme, eriti märkimisväärsed on 1980ndate aastate keskel valminud Rootsi filmid, mis on tabanud suurepäraselt raamatu atmosfääri.
Väärtused, mida me Bullerbyst kaasa võtame
Kui vaatame tagasi oma lapsepõlvele, siis sageli on just need vaiksed, lihtsad hetked need, mida me kõige rohkem hindame. Bullerby lapsed õpetavad meile, et õnn ei seisne asjades, vaid inimsuhetes. See on loost loosse korduv muster: kui kellelgi on mure, ollakse koos. Kui kellelgi on põhjust rõõmustada, rõõmustatakse koos. See kogukondlikkus on väärtus, mis vajab tänapäeva individualistlikus ühiskonnas taaselustamist.
Meil kõigil on oma “Bullerby”. Mõne jaoks on see vanaema kodu maapiirkonnas, teise jaoks suvepuhkus mere ääres või lihtsalt üks lapsepõlve suvi, mil aeg tundus seisvat. Bullerby lapsed on justkui katalüsaatorid, mis avavad meis need mälestused. Nad tuletavad meelde, et lapsena olemine tähendab maailma avastamist uudishimu ja julgusega. Ja isegi kui me oleme juba suured, võime me endale lubada hetke, kus me unustame oma täiskasvanute mured ja heidame pilgu tagasi sinna, kus heinamaad olid alati rohelised ja sõprus oli kõige olulisem valuuta.
Astrid Lindgreni loodud maailm jääb püsima, sest see on üdini inimlik. See ei karda näidata pisaraid, aga see tähistab alati naeru. See ei karda näidata väikeseid tülisid, aga see rõhutab alati leppimise vajalikkust. Bullerby lapsed on ja jäävad meie südamesse kui sümbol sellest, mida tähendab tõeline lapsepõlv – muretu, seiklusterohke ja täidetud kõige siirama sõprusega, mida üks inimene võib kogeda. See on pärand, mida anname edasi oma lastele, lootes, et ka nemad leiavad oma elus üles selle ühe väikese ja armsa Bullerby.
Lapsepõlve ideaalide hoidmine täiskasvanuna
Sageli küsitakse, kas on võimalik säilitada seda “Bullerby meelsust” ka täiskasvanuna. Vastus on lihtsam, kui arvata võiks: see algab teadlikust valikust valida lihtsus keerukuse asemel. Täiskasvanuea kohustused on vältimatud, kuid meie suhtumine neisse võib olla sarnane nende laste suhtumisega oma väikestesse “töödesse”. Olgu selleks siis aiatöö, söögitegemine või kodu korrastamine – kui me teeme seda rõõmuga ja üheskoos teistega, muutub argipäev seikluseks.
Oluline on ka märgata väikeseid detaile – aastaaegade vahetumist, looduse värve, naabri head sõna või lihtsat võimalust veeta õhtupoolik raamatu või vestluse seltsis. Bullerby lapsed ei oodanud suuri sündmusi, et olla õnnelikud. Nad lõid oma õnne ise, kasutades selleks vaid oma kujutlusvõimet ja üksteise kohalolekut. See ongi kõige väärtuslikum õppetund, mida saame Astrid Lindgreni loomingust ammutada: meil on võime muuta oma maailm paremaks kohaks, kui vaid oskame hinnata seda, mis meil juba olemas on.
Kokkuvõttes võib öelda, et Bullerby lapsed ei ole jäänud minevikku. Nad elavad edasi igaühes meist, kes on kunagi tundnud rõõmu lihtsast mängust või siirast sõprusest. Nad tuletavad meile meelde, kes me olime ja kes me võiksime olla, kui lubame endal aeg-ajalt jälle olla need lapsed, kes jooksevad üle heinamaa, nautides suvepäeva, muretsemata homse pärast. See on see maagia, mida Bullerby endas kannab – igavene ja kustumatu lootus paremast, lihtsamast ja hoolivamast maailmast.
