Kõrvits on kahtlemata üks majesteetlikumaid köögivilju, mida koduaias kasvatada saab. Tema lopsakad lehed, erkkollased õied ja hiljem hiiglaslikud viljad pakuvad silmailu kogu hooaja vältel, rääkimata sellest, kui tänuväärne on see vili sügiseses toidulauas. Kuigi kõrvitsat peetakse sageli vähenõudlikuks taimeks, mis kasvab justkui iseenesest kompostihunniku otsas, on tõeliselt rikkaliku ja kvaliteetse saagi saamiseks vaja teada paari olulist nüanssi. Alates õigest sordi valikust kuni kastmisrežiimi ja tolmeldamiseni – iga samm mängib rolli selles, kas sügisel saate imetleda üht-kaht väikest vilja või tervet koormatäit säilivuskindlaid hiiglasi. Järgnevalt vaatamegi süvitsi, kuidas luua kõrvitsale ideaalsed tingimused, et taime potentsiaal maksimaalselt ära kasutada.
Õige sordi valik: maitsest suuruseni
Enne labida maasse löömist tasub hetkeks mõelda, milline on teie eesmärk. Kas soovite kasvatada hiiglaslikku kõrvitsat naabrite üllatamiseks, otsite parimat vilja püreesuppideks või hoopis pikaajaliseks säilitamiseks? Kõrvitsasorte on sadu, kuid Eesti kliimas on mõned neist end eriti hästi tõestanud.
- Hokkaido kõrvitsad (nt ‘Red Kuri’): Need on viimastel aastatel saavutanud tohutu populaarsuse. Viljad on väiksemad, oranži koorega ja väga maitsvad. Nende suurim eelis on see, et koor muutub küpsetamisel pehmeks, mistõttu ei ole neid vaja koorida. Lisaks valmivad nad meie kliimas üsna kiiresti.
- Muskaatkõrvitsad: Tuntud oma pirnikujulise vormi ja intensiivse, pähklise maitse poolest. Nad vajavad pikemat kasvuperioodi ja soojust, seega tasub neid kindlasti ette kasvatada. Viljaliha on tihe ja sobib suurepäraselt röstimiseks.
- Suureviljalised kõrvitsad (nt ‘Big Max’ või ‘Atlantic Giant’): Kui eesmärgiks on suurus, siis need sordid on õige valik. Nad vajavad palju ruumi ja toitaineid, kuid võivad kasvada kümnete kilode raskuseks. Maitseomadustelt jäävad nad sageli muskaat- ja hokkaido kõrvitsatele alla, kuid on siiski söödavad.
- Spagetikõrvitsad: Eriilmeline sort, mille viljaliha laguneb küpsetades spagetilaadseteks kiududeks. See on suurepärane tervislik alternatiiv pastale.
Kasvukoha ettevalmistamine ja mulla viljakus
Kõrvits on tõeline “toitainete ahmimija”. Ta vajab kasvamiseks väga rammusat mulda, palju päikest ja kaitset tugevate tuulte eest. Kõige levinum viga on istutada kõrvits varjulisse kohta või liiga vaesesse mulda, kus taim kiratseb.
Kompostihunnik – kõrvitsa parim sõber
Klassikaline ja väga toimiv meetod on kasvatada kõrvitsaid otse kompostihunnikus või selle jalamil. Kompostis lagunev orgaaniline aine eraldab soojust, mis meeldib kõrvitsa juurtele, ning pakub rikkalikult lämmastikku lehestiku kasvuks. Kui kompostihunnikut pole, kaevake istutusauku vähemalt ämbritäis kõdusõnnikut või hästi lagunenud komposti.
Mulla happesus peaks olema neutraalne või kergelt happeline (pH 6,0–7,5). Liiga happelises mullas ei omasta taimed toitaineid ja saak jääb kesiseks. Vajadusel lisage mulda puutuhka või aialupja.
Seemnete külvamine ja ettekasvatamine
Kuna Eesti suvi on lühike ja kõrvitsad on külmaõrnad, on soovitatav taimed ette kasvatada. See annab neile vajaliku edumaa, et viljad jõuaksid enne sügisesi öökülmasid valmida.
- Aeg: Parim aeg seemnete külvamiseks pottidesse on aprilli teine pool või mai algus. Liiga vara külvatud taimed venivad välja ja jäävad nõrgaks.
- Pott ja muld: Kasutage toitainerikast külvimulda ja piisavalt suuri potte (läbimõõt vähemalt 10 cm), et juurestik saaks vabalt areneda. Kõrvitsale ei meeldi juurte vigastamine ümberistutamisel.
- Idanemine: Hoidke potte soojas (20–25 kraadi). Tõusmed ilmuvad tavaliselt 5–10 päeva jooksul. Pärast tärkamist asetage taimed võimalikult valgesse, kuid veidi jahedamasse kohta, et vältida väljavenimist.
- Väljaistutamine: Avamaale võib kõrvitsad istutada alles siis, kui öökülmaoht on täielikult möödas – tavaliselt juuni alguses. Enne istutamist karastage taimi, viies neid päeval õue ja tuues ööseks tuppa tagasi.
Kastmine ja multšimine – saagi võti
Kõrvitsalehed on suure pinnaga ja aurustavad tohutult vett. Veepuudus õitsemise ja viljade moodustamise ajal võib põhjustada viljahakatiste mahaviskamist. Siiski on kastmisel omad reeglid.
Kastke taimi harvem, aga põhjalikult. Pindmine sirtsutamine soodustab vaid umbrohu kasvu ega vii vett sügavale juurteni. Ideaalis peaks vesi jõudma 20–30 cm sügavusele. Väga oluline on vältida vee sattumist lehtedele ja varrekaelale, kuna see soodustab seenhaiguste, eriti jahukaste ja varremädaniku teket. Kasutage kastekannu ilma sõelata ja suunake vesi otse juuretsooni.
Multšimine on kõrvitsakasvatuses asendamatu. Katke maapind taimede ümber põhu, niidetud muru või musta kilega. Multš hoiab mulla niiskena, takistab umbrohu kasvu ja mis kõige tähtsam – hoiab viljad puhtana, vältides nende kokkupuudet märja mullaga, mis võib põhjustada mädanemist.
Taimede kujundamine ja tolmeldamine
Paljud algajad aednikud lasevad kõrvitsal kasvada nii, nagu jumal juhatab. Kuigi see võib toimida, tagab taimede kujundamine suuremad ja kvaliteetsemad viljad.
Kasvu piiramine
Kui taim on kasvatanud piisava pikkusega peavarre ja sellele on moodustunud 2–4 viljahakatist, on mõistlik taime latv ära näpistada. Jätke viimase vilja järele alles 3–4 lehte ja lõigake ülejäänud vars maha. See sunnib taime suunama energia uute lehtede ja varte kasvatamise asemel olemasolevate viljade suurendamisse ja küpsemisse. Samuti tasub eemaldada need külgvõrsed, millel vilju pole.
Käsitsi tolmeldamine
Kui märkate, et väikesed viljahakatised muutuvad kollaseks ja kukuvad ära, on probleem sageli puudulikus tolmeldamises. Jahedate ilmade korral ei pruugi mesilased piisavalt lennata. Siin saate loodust aidata. Võtke isasõis (pika peenikese varrega), eemaldage sellelt kroonlehed ja hõõruge ettevaatlikult emasõie (selle all on väike pallike ehk viljahakatis) emakasuudmeid.
Väetamine kasvuperioodil
Isegi kui istutusauk oli rammus, vajab kõrvits suve jooksul lisatoitu. Kasvuperioodi alguses vajab taim rohelise massi kasvatamiseks lämmastikku. Selleks sobib hästi nõgeseleotis või kanasõnniku lahus. Juulis ja augustis, kui algab viljade intensiivne kasv, vajab taim rohkem kaaliumi ja fosforit.
Suurepärane looduslik väetis on puutuhk, mida võib raputada taimede ümber enne kastmist. Samuti on müügil spetsiaalsed sügisväetised või köögiviljaväetised, mis toetavad viljade küpsemist ja parandavad nende säilivust.
Viljade kaitsmine ja koristamine
Kui viljad hakkavad paisuma, on oht, et maapinnaga kokkupuutuv koor hakkab mädanema või kahjustavad seda nälkjad. Asetage iga kõrvitsa alla laud, kiviplaat või kuiv põhk. See hoiab vilja kuivana ja õhurikkana.
Koristamisega ei tohi kiirustada, kuid see tuleb teha enne esimesi öökülmasid. Küpsest kõrvitsast annab märku:
- Koor on muutunud kõvaks ja ei kriimustu kergelt küünega vajutades.
- Vars on puitunud ja kuivanud.
- Kõrvitsale koputades kostub kergelt kumisev heli.
Lõigake kõrvitsad lahti koos 5–10 cm pikkuse varrejupiga. Ilma varreta kõrvitsad lähevad kiiresti mädanema. Pärast koristamist hoidke kõrvitsaid 1–2 nädalat soojas (umbes 20 kraadi) ja kuivas ruumis. See niinimetatud “järelvalmimine” muudab koore tugevamaks ja parandab säilivust. Seejärel võib neid hoida jahedamas (10–15 kraadi) ruumis, kus nad võivad säilida kevadeni.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Miks mu kõrvitsad õitsevad, aga vilju ei tule?
Kõrvitsal on eraldi isas- ja emasõied. Tavaliselt ilmuvad esimesena isasõied, mis kukuvadki maha ilma vilja moodustamata. Kui on olemas mõlemad õied, aga vilju ei teki, on põhjuseks tolmeldamise puudumine. Proovige käsitsi tolmeldamist hommikuti, kui õied on avatud.
Kas kõrvitsaid võib kasvatada koos kurkidega?
Kuigi nad on sugulased, ei ole see parim idee. Mõlemad taimed on vastuvõtlikud sarnastele haigustele ja kahjuritele, mis võivad kiiresti levida. Lisaks vajavad mõlemad palju ruumi ja toitaineid, hakates omavahel konkureerima.
Mida teha jahukastega kõrvitsalehtedel?
Jahukaste ilmub lehtedele valge kirmuna. Tõrjeks võib kasutada piima ja vee lahust (vahekorras 1:10), pritsides sellega lehti kord nädalas. Tugevalt kahjustatud lehed tuleks eemaldada ja hävitada (mitte panna komposti).
Kuidas saada eriti suurt kõrvitsat?
Hiigelkõrvitsa saamiseks jätke taimele alles vaid üks vili (esimene või teine, mis moodustub). Eemaldage kõik ülejäänud õied ja viljahakatised, et kogu taime energia ja toitained läheksid vaid sellesse ühte vilja. Kastke ja väetage regulaarselt.
Kõrvitsa jääkide nutikas kasutamine aias
Pärast saagikoristust jääb aeda maha suur kogus biomassi – pikad varred ja suured lehed. Ärge visake neid prügikasti! Kõrvitsapealsed on suurepärane materjal komposti jaoks. Kuna need on mahlased ja suure lämmastikusisaldusega, aitavad need kompostihunnikus käivitada kuumenemisprotsessi, kiirendades teiste jäätmete lagunemist. Siiski on oluline reegel: kui taimedel oli märgata tugevat jahukastet või muid seenhaigusi, on parem need põletada või viia jäätmejaama, et vältida haiguste levikut järgmisel aastal.
Lisaks, kui olete kõrvitsad toiduks tarvitanud, ärge unustage seemneid. Neid ei pea ainult söömiseks röstima. Peske ja kuivatage suurimate ja ilusamate viljade seemned hoolikalt ning pange need paberkotis hoiule. Nii on teil järgmiseks kevadeks oma aia seemnevaru olemas, säästes raha ja tagades sordi järjepidevuse.
