Kui imikul tekib nohu, on see vanemate jaoks sageli muret tekitav olukord. Väikelaste immuunsüsteem alles areneb ning külmetushaigused, sealhulgas nohu, on üsna sagedased. Siiski ei pea nohu automaatselt tähendama, et laps peab ilmtingimata toas püsima. Paljudel juhtudel võib värske õhk isegi soodustada lapse enesetunnet ja hingamist, kuid enne õue minekut tuleb teada mõningaid olulisi põhitõdesid ja ettevaatusabinõusid.
Kas imikuga võib nohu ajal õue minna?
Üldine vastus on, et jah – tavaliselt võib imik nohuga õue minna, eeldusel, et tema kehatemperatuur on normaalne ning laps ei ole loid ega haige enesetundega. Värske õhk aitab niisutada hingamisteid, vähendab nina turset ja võib aidata lapsel paremini hingata. Külm õhk ei tekita ise haigust, kuid liiga pikk viibimine ja ebasobiv riietus võivad olukorda halvendada.
Vihmase, tuulise või väga külma ilmaga on siiski parem jalutama minna lühemalt või korraldada õhutamist väiksemas koguses – näiteks avada lühiajaliselt akent või rõduust. Lapse enesetundele tuleb seejuures alati tähelepanu pöörata.
Kuidas imikut nohuga õues riietada?
Õige riietus on üks olulisemaid tegureid, kui plaanitakse nohuga lapsega õue minna. Liiga soe riietus tekitab higistamist, mis toob kaasa ebamugavuse ja võib hoopis halvendada enesetunnet. Liiga õhukesed riided aga võivad lapse ära jahedata.
Riietamise põhitõed
- Riietu last kihiliselt – nii saab vajadusel riideid juurde panna või eemaldada.
- Kasuta niiskust ja tuult tõrjuvat pealisriietust (nt õueriideid, mis kaitsevad hästi tuule eest).
- Katke lapse pea – imikud kaotavad palju soojust just pea kaudu.
- Kontrolli lapse kukla temperatuuri; kui see on niiske, on laps liiga soojalt riides.
Kui ilm on alla -10 °C, võiks jalutuskäigu lühendada või teha see siseruumides, näiteks rõdul või avatud akna juures, lühikeseks värske õhu seansiks.
Märgid, et lapsel ei ole õues hea olla
Kuigi õues viibimine on enamasti kasulik, tuleb jälgida lapse reaktsioone ja olemist. Kui märkad mõnda alljärgnevat märki, tuleks õueajaga lõpetada ja suunduda tuppa:
- Laps muutub loiuks või hakkab nutma ilma põhjuseta.
- Käed ja nägu muutuvad külmaks või lausa sinakaks.
- Hingamine muutub raskemaks, kostub vilistav heli või laps köhib pidevalt.
- Laps magab liiga sügavalt ega reageeri tavapäraselt.
Need märgid võivad viidata sellele, et lapsel on liiga külm või tema enesetunne halveneb. Sel juhul tuleks jalutuskäik koheselt lõpetada ja laps toas soojemaks muuta.
Kuidas toetada imiku paranemist nohust
Lisaks õueskäikudele on oluline pöörata tähelepanu ka hooldusele kodus. Nohu võib muuta lapse hingamise keeruliseks, eriti söömisel ja magamisel. Väikesed abivõtted aitavad lapse taastumisele kaasa:
- Niisuta õhku – kuiv siseõhk ärritab limaskesti, seega aitab õhuniisutaja või märg rätik radiaatori peal.
- Puhasta nina regulaarselt – füsioloogiline soolalahus või meresoolavesi võivad aidata lima vedeldada ja nina vabamaks teha.
- Tõsta lapse peaalust – veidi kõrgem asend aitab ninahingamist kergendada.
- Hoia lapse toitumine ja vedelikutarbimine normaalsena – imetava ema puhul on rinnapiim parim tugi, sest see sisaldab antikehasid.
- Väldi kontakti haigete inimestega – nohu ajal on immuunsüsteem nõrgenenud ning laps võib kergemini uusi pisikuid saada.
Millal arsti poole pöörduda?
Enamik nohustekke möödub iseenesest mõne päevaga, kuid on olukordi, kus tuleb tingimata arsti poole pöörduda. Kui lapse kehatemperatuur tõuseb üle 38 °C või nohu kestab kauem kui kümme päeva ilma paranemismärkideta, tuleb olla tähelepanelik. Samuti, kui laps keeldub söömast, ei maga hästi või hingamine tundub vaevaline, ei tohiks viivitada arstiga konsulteerimisega. Imikutel võib kiiremini tekkida kõrvapõletik või alumiste hingamisteede infektsioon, mistõttu on varajane sekkumine oluline.
Koduõhu kvaliteet ja selle mõju
Vanemad keskenduvad sageli välisõhule, kuid ka koduõhk mängib suurt rolli lapse taastumisel. Liiga soe, kuiv ja kinnine õhk teeb nina limaskestadele karuteene. Soovitav on hoida toas temperatuuri umbes 20–22 kraadi ja regulaarselt õhutada, eelistatult mitu korda päevas lühikeste intervallidena. Kui väljas on külm, piisab 5–10-minutilisest akna avamisest.
Lisaks tuleks vältida lõhnaküünalde, aerosoolide või suitsu lähedust – need võivad ärritada lapse hingamisteid ja pikendada haiguse kulgu.
KKK – sagedasemad küsimused nohuse imiku õueskäigu kohta
Kas imikut tohib nohuga külma ilmaga välja viia?
Tavaliselt võib, kuid oluline on hoida jalutuskäik lühikese ja kontrollida lapse mugavust. Kui temperatuur langeb alla -10 °C, võiks eelistada lühemat õuesviibimist või jääda siseruumidesse akna juures õhutama.
Kui kaua võib nohune imik õues olla?
Tervel lapsel võib jalutuskäik kesta kuni tund aega, kuid nohuse lapse puhul võiks piirduda 20–30 minutiga. Kui laps on väsinud või rahutu, tuleks aeg veelgi lühendada.
Kas värske õhk aitab nohu vastu?
Jah, värske õhk aitab hoida hingamisteid puhtamana ja nina limaskesti tervemana, mis võib kiirendada paranemist. Samas ei tohi unustada, et külm õhk ei ravi haigust otseselt – see lihtsalt toetab taastumist koos muu hooldusega.
Kas toas õhutamine on sama efektiivne kui jalutuskäik?
Mõnes mõttes küll – õhutamine aitab parandada siseõhu kvaliteeti ja niiskustaset. Siiski annab jalutuskäik lapsele rohkem stimulatsiooni ja värsket hapnikku, mistõttu on see eelistatum, kui ilm ja lapse seisund seda võimaldavad.
Millal peaks õueskäigud katkestama?
Kui laps muutub loiuks, hingab raskelt, tema nahk muutub kahvatuks või külmaks ning ta tunneb end selgelt ebamugavalt, tuleks õuesviibimine kohe lõpetada ja lapse seisund üle vaadata.
Väikeste sammude tähtsus lapse tervise hoidmisel
Nohu on imikueas tavaline ning enamiku juhtudel möödub see ilma komplikatsioonideta. Vanemate ülesanne on tagada, et laps tunneks end võimalikult hästi ja saaks piisavalt värsket õhku, puhkust ning hoolt. Olles tähelepanelik ja järgides lihtsaid põhimõtteid, saab lapse tervisele märkimisväärselt kaasa aidata nii kodus kui ka õues viibides. Iga laps on erinev, seega tuleb teda jälgida ja reageerida tema enesetunde järgi.
