Tomatite kasvatamine on paljude aiapidajate jaoks suve vaieldamatu tipphetk, pakkudes mitte ainult rõõmu rohenäpule, vaid ka võrratuid maitseelamusi toidulaual. Ise kasvatatud tomat on poest ostetust aromaatsem, mahlasem ja vitamiinirikkam, kuid selle saavutamine nõuab enamat kui lihtsalt taime mulda torkamist. Edukas tomatisaak saab alguse juba ammu enne esimeste viljade valmimist – see algab õigest istutamisest, kasvukoha hoolikast ettevalmistamisest ja taime vajaduste süvitsi mõistmisest. Kuigi tomatit peetakse kohati kapriisseks kultuuriks, on õigete töövõtete ja teadmistega võimalik vältida levinud vigu ning tagada, et taimed püsiksid terved ja kannaksid rikkalikult vilja sügiseni. Järgnevas artiklis süveneme detailidesse, mis eristavad keskmist saaki erakordsest, alates mulla keemiast kuni nutikate istutusnippideni.
Õige ajastus ja ilmastikuolud
Üks kriitilisemaid tegureid tomatitaimede istutamisel on ajastus. Tomat on soojalembene kultuur, mis ei talu vähimatki öökülma. Liiga varajane istutamine võib taime kasvu pidurdada või selle sootuks hävitada, samas kui liiga hiline istutamine võib lühendada saagiperioodi.
Kasvuhoonesse istutamisel on reeglid leebemad kui avamaal. Kütmata kasvuhoonesse võib taimed viia tavaliselt mai alguses või keskpaigas, sõltuvalt aastast ja asukohast. Avamaale istutamisega tasub aga oodata, kuni öökülmaoht on täielikult möödas, mis Eesti kliimas tähendab sageli mai lõppu või isegi juuni algust. Lisaks õhutemperatuurile on määrava tähtsusega mulla temperatuur. Tomatitaimi ei tohiks istutada mulda, mille temperatuur on alla 10–12 kraadi, kuna külmas mullas juurestik ei arene ja taimed võivad haigestuda juuremädanikku.
Mulla ettevalmistamine ja toitained
Tugev ja terve tomatitaim vajab viljakat, huumusrikast ja hea drenaažiga mulda. Ideaalne mulla pH tase tomatite jaoks on vahemikus 6,0–6,8. Kui muld on liiga happeline, ei suuda taimed toitaineid, eriti kaltsiumi, tõhusalt omastada, mis võib hiljem viia viljade tipumädanikuni.
Mulla ettevalmistamist tuleks alustada vähemalt paar nädalat enne istutamist. Kaevake peenar läbi ja segage mulda orgaanilist ainet. Parimad lisandid on:
- Kompost: Parandab mulla struktuuri ja lisab mikroelemente.
- Kõdusõnnik: Suurepärane lämmastikuallikas, kuid seda tohib kasutada vaid korralikult lagunenud kujul. Värske sõnnik on liiga kange ja võib juuri põletada.
- Puutuhk: Sisaldab kaaliumi ja kaltsiumi ning aitab neutraliseerida happelist mulda.
Paljud kogenud aednikud kasutavad istutusaugu põhjas spetsiaalset “stardipaketti”. See võib sisaldada peotäit purustatud munakoori kaltsiumi varude täiendamiseks või spetsiaalset tomativäetist, mis segatakse mullaga, et see ei puutuks otse juurtega kokku.
Taimede karastamine enne istutamist
Kui olete taimed ise aknalaual ette kasvatanud või ostnud need soojast kasvuhoonest, on nad õrnad ja harjunud stabiilsete tingimustega. Nende kohene ümberistutamine jahedamasse ja tuulisemasse keskkonda võib põhjustada šoki, mis peatab kasvu mitmeks nädalaks. Selle vältimiseks on vajalik taimede karastamine.
Protsess peaks kestma umbes 7–10 päeva. Tõstke taimed esimestel päevadel õue varjulisse kohta vaid paariks tunniks. Iga päevaga pikendage õues viibimise aega ja harjutage taimi järk-järgult ka otsese päikesevalgusega. See muudab taimevarred tugevamaks, lehed tumerohelisemaks ja valmistab neid ette uueks kasvukohaks.
Sügav istutamine – tugeva juurestiku saladus
Üks olulisemaid nippe, mida tomatite puhul rakendada, on sügav istutamine. Erinevalt paljudest teistest taimedest on tomatil võime kasvatada juuri kogu varre ulatuses, mis jääb mulla alla. Mida suurem on juurestik, seda paremini suudab taim omastada vett ja toitaineid ning seda stabiilsemalt ta püsib.
Istutamisel järgige neid samme:
- Eemaldage taimelt alumised lehed (idulehed ja paar esimest pärislehte), jättes alles vaid ladvaosa.
- Kaevake piisavalt sügav auk või kraav, et saaksite taime matta mulda kuni esimeste allesjäänud lehtedeni.
- Kui taimed on välja veninud ja väga pikad, võib need istutada n-ö “lamavasse asendisse”. Selleks kaevake piklik kraav ja asetage taim sinna viltu, jättes vaid ladvaosa püstiselt mulla peale. Vars ajab end ise paari päevaga sirgu.
- Tihendage muld taime ümber kergelt ja kastke korralikult.
Kastmine ja multšimine
Pärast istutamist on kriitiline tagada õige niiskusrežiim. Esimene kastmine peab olema põhjalik, et tihendada mulda juurte ümber ja eemaldada õhutaskud. Edaspidi tuleks tomateid kasta harvemini, kuid sügavalt. See sunnib juuri kasvama sügavamale mulla sisse, otsides niiskust, mis muudab taime põuaperioodidel vastupidavamaks.
Väga oluline on vältida vee sattumist taime lehtedele, kuna niisked lehed soodustavad seenhaiguste levikut. Kastke alati taime juurele, soovitavalt hommikul, et päeva jooksul saaks liigne niiskus aurustuda.
Niiskuse hoidmiseks ja umbrohu tõrjumiseks on soovitatav kasutada multši. Põhk, hein või spetsiaalne peenravaip aitavad hoida mulla temperatuuri stabiilsena ja takistavad mullaosakeste pritsimist alumistele lehtedele kastmise või vihma ajal, mis on üks peamisi haigustekitajate leviku viise.
Toestamine ja hooldus
Kohe istutamise ajal või vahetult pärast seda tuleks paigaldada toed. Hilisem tugede lisamine võib vigastada juba arenevat juurestikku. Toestamiseks sobivad nii spiraalid, nöörid (kasvuhoones) kui ka tugevad puit- või metallvaiad. Korralik toestamine tagab õhu liikumise taimede vahel, mis on parim ennetusmeede haiguste vastu.
Külgvõrsete eemaldamine
Suureviljaliste ja kõrgekasvuliste (indeterminantsete) tomatite puhul on oluline regulaarne külgvõrsete ehk “varaste” eemaldamine. Need on väikesed võrsed, mis kasvavad peavarre ja lehekaenla vahele. Kui need jätta alles, kulutab taim energiat rohelise massi kasvatamisele viljade arvelt ning põõsas muutub liiga tihedaks. Madalakasvuliste ja põõsastomatite puhul ei ole see tavaliselt vajalik.
Sobivad naabertaimed
Nutikas aednik kasutab ära ka taimede omavahelist sünergiat. Tomatite vahele või lähedusse tasub istutada taimi, mis peletavad kahjureid või parandavad tomati maitset.
- Basiilik: Klassikaline kaaslane, mis väidetavalt parandab tomati maitset ja peletab kärbseid ning sääski.
- Peiulill (tagetes): Nende tugev lõhn peletab eemale kahjureid ja nende juured eritavad aineid, mis tõrjuvad mullas elavaid kahjulikke nematodesid.
- Küüslauk ja sibul: Aitavad tõrjuda seenhaigusi ja kahjureid.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Siin on vastused mõningatele levinumatele küsimustele, mis tomatikasvatajatel sageli tekivad.
Miks tomatitaimede lehed kollaseks muutuvad?
Kollased lehed võivad viidata mitmele probleemile. Kõige sagedamini on põhjuseks lämmastikupuudus või ebaühtlane kastmine (liiga märg või liiga kuiv). Samuti võib see olla märk magneesiumipuudusest, mis algab tavaliselt alumistest lehtedest.
Kui tihti peaks tomateid väetama?
Kui muld on istutamisel korralikult ette valmistatud, ei vaja tomatid esimestel nädalatel lisaväetist. Esimene lisaväetamine võiks toimuda siis, kui esimesed viljad on moodustunud (umbes pöidlasuurused). Liigne lämmastikuga väetamine enne õitsemist soodustab vaid lehekasvu, mitte viljumist. Hiljem eelistage kaaliumirikast väetist.
Kas ma võin kasvatada tomateid samas kohas igal aastal?
Ideaalne oleks järgida viljavaheldust ja mitte kasvatada tomateid samas kohas vähemalt 3–4 aastat, et vältida mullas levivaid haigusi ja kahjureid. Kui kasvuhoone asukohta pole võimalik muuta, tuleb mulda igal aastal vahetada või põhjalikult desinfitseerida ja väetada.
Mis on tipumädanik ja kuidas seda vältida?
Tipumädanik avaldub musta laiguna tomati vilja alumises otsas. See ei ole nakkushaigus, vaid füsioloogiline häire, mida põhjustab kaltsiumipuudus viljas. Tavaliselt on põhjuseks ebaregulaarne kastmine, mis takistab kaltsiumi liikumist taimes. Hoidke mulla niiskus stabiilsena ja vajadusel lisage kaltsiumnitraati.
Saagi küpsemine ja koristamine
Kui olete kõik eelnevad sammud hoolikalt läbi teinud, võite oodata rikkalikku saaki. Tomatite valmimise kiirust mõjutavad soojus ja päikesevalgus. Hilissuvel, kui ilmad muutuvad jahedamaks ja niiskemaks, on mõistlik taime ladvad ära näpistada. See peatab taime kõrguskasvu ja suunab kogu energia juba olemasolevate viljade küpsemisse.
Tomateid on kõige parem korjata siis, kui nad on saavutanud oma sordiomase täisvärvuse, kuid on katsudes veel kergelt prinkis. Sellised viljad on parima maitsega ja säilivad kauem. Kui sügisesed öökülmad ähvardavad, võib korjata ära ka rohelised tomatid ja lasta neil toas pimedas ja soojas kohas järelküpseda. Pannes roheliste tomatite juurde paar õuna või banaani, kiirendab neist eralduv etüleengaas tomatite valmimist märgatavalt. Õigete võtetega istutamisel ja hooldamisel pakub tomatitaim teile rõõmu ja vitamiine kuni hilise sügiseni.
