Kas olete märganud, et kütteperioodi alguses teevad torud imelikku häält, kostub justkui vee vulinat või on radiaatorid ebaühtlaselt soojad? Eriti levinud on olukord, kus radiaatori alumine osa on tulikuum, kuid ülemine osa täiesti külm või leige. See on kindel märk sellest, et küttesüsteemi on sattunud õhk. Õhk takistab kuuma vee vaba ringlemist radiaatoris, mis tähendab, et teie küttesüsteem töötab ebaefektiivselt – te kulutate energiat ja raha, kuid toas on ikka jahe. Radiaatorite õhutamine on lihtne, kuid kriitilise tähtsusega hooldustöö, millega saab hakkama igaüks, kui teada õigeid töövõtteid. Alljärgnevas põhjalikus juhendis vaatame samm-sammult läbi kõik nüansid, et teie kodu saaks taas soojaks.
Miks õhk üldse küttesüsteemi satub?
Paljud koduomanikud imestavad, kuidas saab kinnisesse süsteemi tekkida õhk. Tegelikult on selleks mitu loomulikku põhjust ning see ei tähenda ilmtingimata, et teie torustik oleks katki. Õhu tekkimine on füüsikaline ja keemiline protsess, mis on teatud määral paratamatu.
Peamised põhjused on järgmised:
- Süsteemi täitmine veega: Iga kord, kui süsteemi lisatakse vett, satub sinna ka vees lahustunud hapnikku ja muid gaase. Kuumenemisel eralduvad need gaasid veest ja moodustavad õhumulle, mis kogunevad süsteemi kõrgeimatesse punktidesse – tavaliselt just radiaatorite ülaosasse.
- Mikrojalekked: Vanemate süsteemide puhul võib esineda mikroskoopilisi lekkeid, kust vesi ei pruugi silmnähtavalt välja tilkuda, kuid kust õhk pääseb süsteemi sisse, eriti kui süsteem jahtub ja rõhk langeb.
- Keemilised reaktsioonid: Torustikus ja radiaatorites toimuvad pidevalt korrosiooniprotsessid. Metallide reaktsioon veega võib tekitada vesinikku, mis käitub samamoodi nagu tavaline õhk – koguneb üles ja takistab tsirkulatsiooni.
- Liiga madal süsteemirõhk: Kui rõhk küttesüsteemis langeb alla normi, võivad ülemiste korruste radiaatorid tekitada vaakumi efekti ja imeda õhku sisse läbi tihendite või automaatsete õhutusventiilide.
Millal on õige aeg radiaatoreid õhutada?
Kõige parem aeg radiaatorite hoolduseks on sügisel, vahetult enne kütteperioodi algust. Siiski võib vajadus tekkida ka talve jooksul. Te peaksite tegutsema kohe, kui märkate mõnda järgmistest sümptomitest:
- Radiaator on ülevalt külm ja alt soe. See on kõige klassikalisem märk õhumullist (“õhukorgist”), mis on tõusnud radiaatori tippu.
- Radiaatoritest või torudest kostub vulinat, mulinat või kolisemist. Õhumullid liiguvad koos veega ja tekitavad takistusi, mis tekitavad müra.
- Tuba on märgatavalt jahedam kui varem, kuigi termostaat on keeratud maksimumi peale.
- Küttesüsteemi manomeeter näitab tavapärasest madalamat rõhku.
Ettevalmistused ja vajalikud tööriistad
Enne töö alustamist varuge valmis vajalikud vahendid. Õhutamine ei nõua kallist varustust, kuid õiged tööriistad hoiavad ära veekahjustused ja säästavad teid ebamugavustest.
Teil läheb vaja:
- Radiaatorivõti (õhutusvõti): See on väike liblikakujuline võti nelikantotsikuga. Enamik kaasaegseid radiaatoreid kasutab standardset võtit, mida saab osta igast ehituspoest paari euro eest. Mõned vanemad radiaatorid võivad vajada lamepeaga kruvikeerajat.
- Anum vee püüdmiseks: Väike kauss, tass või plastkarp, mis mahub mugavalt radiaatori kõrvale õhutuskraani alla.
- Vana lapp või rätik: Isegi kui olete ettevaatlik, võib vett pritsida. Must vesi võib heledaid seinu või vaipu jäädavalt määrida.
- Tangid (varuvariandina): Kui õhutuskraan on kinni kiilunud, võib vaja minna tange, kuid nendega tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, et mitte rikkuda kraani pead.
Samm-sammuline juhend: kuidas õhutada õigesti
Järgige seda juhendit täpselt, et tagada ohutus ja parim tulemus. Vale tegevus võib kaasa tuua põletushaavu või üleujutatud põranda.
1. samm: Lülitage tsirkulatsioonipump välja
See on samm, mille paljud unustavad, kuid mis on kriitilise tähtsusega. Kui küte töötab ja pump pumpab vett ringi, on õhk veega segunenud ja liigub süsteemis ringi väikeste mullikestena. Selleks, et õhk koonduks radiaatori ülaossa ühtseks “korgiks”, peab vesi seisma.
Lülitage küttesüsteem või tsirkulatsioonipump välja ja oodake umbes 15–30 minutit. See annab õhule aega tõusta süsteemi kõrgeimatesse punktidesse ja radiaatorite ülaosasse.
2. samm: Kaitske ümbrust
Otsige üles radiaatori õhutusventiil. Tavaliselt asub see termostaadi vastaspoolel, radiaatori ülaosas. Asetage rätik ventiili alla põrandale ja hoidke anumat ventiili all. Pidage meeles, et radiaatorist väljuv vesi võib olla tulikuum ja sageli ka must (mudane või roostene).
3. samm: Avage ventiil ettevaatlikult
Asetage võti ventiili auku või kruvikeeraja pessa. Keerake võtit vastupäeva väga aeglaselt ja ettevaatlikult. Tavaliselt piisab veerandist kuni poolest pöördest.
Te peaksite kuulma sisisevat häält – see on surve all olev õhk, mis väljub radiaatorist. Ärge keerake ventiili täiesti lahti! Kui keerate selle täiesti välja, võib surve paisata veejoa tuppa ja ventiili tagasisaamine voolava vee all on äärmiselt keeruline.
4. samm: Oodake vee saabumist
Hoidke ventiili lahti, kuni sisin lakkab ja ventiilist hakkab tulema ühtlane veejuga. Alguses võib vesi tulla koos õhumullidega (“plurtsuda”). Oodake, kuni vesi voolab stabiilselt ilma mullideta. See tähendab, et kogu õhk on sellest radiaatorist väljas.
5. samm: Sulgege ventiil
Kui vesi voolab ühtlaselt, keerake ventiil võtmega päripäeva kinni. Ärge kasutage liigset jõudu – ventiil peab olema tihe, kuid liigne pingutamine võib rikkuda tihendi või keerme. Pühkige ventiili ümbrus lapiga kuivaks ja veenduge, et sealt ei immitse vett.
6. samm: Korrake tegevust kõigi radiaatoritega
Kui elate mitmekordses majas, alustage õhutamist alumiselt korruselt ja liikuge järk-järgult ülespoole. Õhk kipub tõusma üles, seega on kõige suuremad probleemid tavaliselt ülemistel korrustel, kuid süstemaatiline lähenemine on kõige tõhusam.
Mida teha pärast õhutamist?
Töö ei ole veel läbi, kui olete viimase radiaatori sulgenud. Kuna te lasite süsteemist välja õhku ja natuke vett, on rõhk küttesüsteemis langenud.
Kontrollige süsteemi rõhku
Minge katlaruumi või vaadake oma kütteseadme manomeetrit. Enamiku eramajade süsteemide normaalrõhk on vahemikus 1,5 kuni 2,0 baari (külma süsteemi puhul võib see olla veidi madalam, umbes 1,0–1,5 baari). Kui rõhk on langenud alla normi (näiteks alla 0,8 baari), võib katel end automaatselt välja lülitada.
Lisage süsteemi vett
Kui rõhk on madal, peate süsteemi vett juurde lisama (seda nimetatakse süsteemi täitmiseks). Avage täitekraan ja jälgige manomeetrit. Sulgege kraan kohe, kui soovitud rõhk on saavutatud. Lülitage tsirkulatsioonipump või küte uuesti sisse.
Erivajadused: Vanad malmradiaatorid vs. uued paneelradiaatorid
Töövõtted võivad erineda sõltuvalt sellest, millised radiaatorid teil on.
Kaasaegsed paneelradiaatorid: Need on varustatud mugavate õhutusventiilidega, mida saab keerata spetsiaalse võtme või kruvikeerajaga. Nende puhul on protsess kiire ja puhas.
Vanad malmradiaatorid: Nõukogudeaegsetel malmradiaatoritel ei pruugi olla eraldi õhutusventiili. Sageli on seal vaid suured, värviga kinni paakunud korgid. Sellisel juhul on õhutamine keerulisem:
- Võimalusel tuleks paigaldada automaatsed õhutid või spetsiaalsed korgid, millel on õhutusventiil sees.
- Kui peate avama suurt korki, vajate suurt mutrivõtit. See on riskantne tegevus, kuna vanad tihendid võivad puruneda ja korgi tagasisaamine võib ebaõnnestuda. Soovitatav on seda teha vaid äärmisel vajadusel või kutsuda spetsialist.
Levinud probleemid: miks radiaator on ikka külm?
Mõnikord ei aita isegi hoolikas õhutamine ja radiaator jääb külmaks või leigeks. Siin on mõned levinud põhjused ja lahendused:
Kinni kiilunud termostaadi nõel
See on väga levinud probleem pärast suveperioodi. Termostaatventiili sees on väike metallist nõel, mis reguleerib veevoolu. Kui termostaat on terve suve olnud suletud asendis, võib nõel kinni kleepuda ja ei avane enam, isegi kui keerate nupu põhja.
Lahendus: Eemaldage termostaadi pea (plastikust keeratav osa). Näete väikest metallist tihvti. Proovige seda õrnalt tangidega liigutada sisse-välja või koputada kergelt haamriga ventiili korpuse pihta (mitte tihvti pihta!). Kui tihvt hakkab vetruma ja liigub vabalt välja, on probleem lahendatud.
Ummistunud süsteem (muda ja sete)
Kui radiaator on alt külm ja pealt soe (vastupidine olukord õhuprobleemile), on põhjuseks tavaliselt radiaatori põhja kogunenud mustus ja rooste ehk “muda”. See takistab vee ringlust radiaatori alumises osas.
Lahendus: Õhutamine siin ei aita. Radiaator tuleb maha võtta ja läbi pesta (survepesuga õues) või kasutada spetsiaalset keemilist läbipesu kogu süsteemile.
Tasakaalustamata süsteem
Kui mõned radiaatorid on tulikuumad ja teised (tavaliselt need, mis asuvad katlast kõige kaugemal) leiged, võib süsteem olla hüdrauliliselt tasakaalustamata. Vesi valib alati vähima vastupanu tee ja ei jõua kaugemate radiaatoriteni.
Lahendus: See nõuab spetsialisti sekkumist, kes reguleerib tagasivoolu ventiile, et jaotada vooluhulgad võrdselt.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kui tihti peaks radiaatoreid õhutama?
Üldreeglina tuleks seda teha vähemalt kord aastas, kütteperioodi alguses. Kui peate õhutama iga paari nädala tagant, on süsteemis tõenäoliselt leke või probleem paisupaagiga.
Kas ma võin õhutada radiaatorit, kui küte on sees?
See on võimalik, aga mitte soovitatav. Kui pump töötab, on õhk veega segunenud ja te ei saa kõike kätte. Lisaks on oht, et pump imeb avatud ventiili kaudu hoopis õhku juurde, kui süsteem on teatud punktis alarõhus. Parima tulemuse saate alati seisva pumbaga.
Elan kortermajas ja radiaatorid on külmad, mida teha?
Kui elate kortermaja ülemisel korrusel, on õhutamine teie kohustus või peate kutsuma ühistu halduri. Kui elate alumisel korrusel, ei pruugi teil olla võimalik midagi teha, sest õhk asub ülemise naabri radiaatoris. Suhelge naabrite või ühistuga.
Miks vesi on must või roostene?
Küttesüsteemi vesi (tehniline vesi) ongi ajapikku must, kuna see reageerib metalltorudega. See on normaalne. Ärge vahetage vett süsteemis liiga tihti välja – värske vesi toob kaasa uut hapnikku ja soodustab roostetamist. “Surnud” (hapnikuvaba) must vesi on süsteemile tegelikult parem.
Millal on õige aeg kutsuda professionaalne santehnik?
Kuigi radiaatorite õhutamine on lihtne kodune töö, on olukordi, kus isetegevus võib teha rohkem kahju kui kasu või kus probleem on sügavamal kui lihtsalt õhumullis. Kui olete kõik radiaatorid korralikult õhutanud, kontrollinud termostaatide nõelu ja rõhku, kuid toad on endiselt külmad, võib viga olla kütteseadmes endas või ringluspumbas.
Erilist tähelepanu nõuab olukord, kus rõhk langeb süsteemis pidevalt ja peate vett lisama iga paari päeva tagant. See viitab lekkele torustikus (mis võib olla peidus põranda all või seina sees) või katkisele paisupaagile. Paisupaagi membraani purunemine on sage põhjus, miks rõhk kõigub ja õhk süsteemi tekib. Selliste probleemide diagnoosimiseks ja parandamiseks on vajalik spetsialist, kellel on vastavad mõõteseadmed ja kogemused keerukamate küttesüsteemidega.
