Kas olete kunagi kogenud olukorda, kus hoolimata põhja keeratud termostaadist tundub tuba ikka jahe ja rõske? Või olete märganud, et radiaator teeb kummalisi hääli – muliseb, kohiseb või naksub? Need on selged märgid, et küttesüsteemi on sattunud õhk, mis takistab kuuma vee vaba ringlust. Radiaatori õhutamine on üks lihtsamaid ja olulisemaid koduseid hooldustöid, millega saab hakkama igaüks, säästes seeläbi nii küttekulusid kui ka tagades toas mõnusa soojuse. See ei nõua kallist tehnikut ega erioskusi, vaid lihtsalt veidi teadmisi ja paari minutit teie ajast.
Miks on radiaatorite õhutamine vajalik?
Radiaatorite õhutamine ei ole pelgalt mugavuse küsimus, vaid see on otseselt seotud teie küttesüsteemi efektiivsuse ja elueaga. Küttesüsteemid töötavad põhimõttel, et katlas soojendatud vesi pumbatakse torude kaudu radiaatoritesse, kus see loovutab soojuse ruumiõhule. Kui süsteemi satub õhk, tõuseb see füüsikaseaduste tõttu ülespoole ja koguneb radiaatori ülemisse ossa.
Õhk on teatavasti väga halb soojusjuht. Tekkinud õhupadi takistab kuumal veel radiaatori ülaossa jõudmist, mistõttu jääb radiaator pooleldi külmaks. See tähendab, et:
- Küttekulud suurenevad: Ruumide soovitud temperatuuri saavutamiseks peab katel töötama suurema koormusega ja kauem, kulutades rohkem gaasi, õli, elektrit või puitu.
- Ebaühtlane soojus: Tuba ei soojene ühtlaselt, tekitades külmatsoone ja tuuletõmbuse tunnet.
- Müra suurenemine: Õhk torustikus ja radiaatorites tekitab häirivat vulinat ja mulinat, mis võib segada und või keskendumist.
- Korrosioonioht: Hapnik on metallist radiaatorite ja torustiku vaenlane. Pikaajaline õhu viibimine süsteemis soodustab roostetamist, mis omakorda tekitab setet ja võib viia lekete või ummistusteni.
Millal on õige aeg radiaatorit õhutada?
Kõige parem aeg küttesüsteemi hoolduseks on sügisel, vahetult enne kütteperioodi algust. Siiski võib vajadus tekkida ka talve keskel. Siin on peamised sümptomid, mis viitavad kohesele tegutsemisvajadusele:
- Radiaator on ülevalt jahe või täiesti külm, samas kui alumine osa on tulikuum.
- Radiaatorist kostub selgelt kuuldavat vee vulinat või tilkumise häält.
- Vaatamata kütte sisselülitamisele jääb radiaator täiesti külmaks (kuigi torud on soojad).
- Küttesüsteemi manomeeter näitab tavapärasest madalamat rõhku.
Vajalikud töövahendid
Enne töö alustamist veenduge, et teil on kõik vajalik käepärast. Õnneks on tööriistade nimekiri lühike:
- Radiaatori õhutussvõti: See on väike liblikakujuline metallist võti, mida saab osta igast ehituspoest. Enamikul kaasaegsetel radiaatoritel on standardne nelikant-ava. Vanemate radiaatorite puhul võib vaja minna lapikut kruvikeerajat.
- Vana lapp või rätik: Vee püüdmiseks ja pritsmete kuivatamiseks.
- Väike anum: Näiteks kauss või tass, mida hoida ventiili all, et vesi põrandale ei satuks.
- Kaitsekindad (soovituslik): Kuna süsteemist väljuv vesi võib olla väga kuum ja määrdunud (musta värvi), on mõistlik kaitsta oma käsi.
Samm-sammuline juhend radiaatori õhutamiseks
Järgige neid samme täpselt, et protsess oleks ohutu ja tõhus. Tähtis: Kui elate kortermajas, kus on ühine keskküttesüsteem, konsulteerige vajadusel ühistu või halduriga, eriti kui elate viimasel korrusel.
1. samm: Valmistage süsteem ette
Kõigepealt lülitage küte sisse ja keerake kõik radiaatorite termostaadid maksimaalsele asendile. Oodake, kuni radiaatorid on soojenenud. Seejärel kontrollige kõiki maja radiaatoreid katsudes, et tuvastada, millised neist vajavad õhutamist (need on ülevalt jahedamad).
2. samm: Lülitage küte välja
See on kriitilise tähtsusega samm, mida sageli unustatakse. Lülitage tsirkulatsioonipump või küttekatel välja ja oodake umbes 10–15 minutit. Miks see vajalik on? Kui pump töötab, surub see õhumulle ja vett süsteemis ringi. Pumba seiskamine võimaldab õhul rahulikult tõusta radiaatori ülaossa, otse õhutusventiili juurde. Kui proovite õhutada töötava pumbaga, võite hoopis õhku süsteemi juurde tõmmata.
3. samm: Asuge õhutama
Alustage maja alumiselt korruselt ja liikuge ülespoole, või kui elate ühel tasapinnal, alustage katlast kõige kaugemal asuvast radiaatorist. Otsige üles radiaatori ülaosas asuv õhutusventiil (tavaliselt termostaadi vastaspoolel).
- Asetage rätik ventiili alla ja hoidke anumat valmis.
- Sisestage õhutussvõti ventiili avasse.
- Keerake võtit ettevaatlikult vastupäeva (vasakule). Tavaliselt piisab veerandist kuni poolest pöördest.
- Kuulete susisevat heli – see on väljuv õhk. Ärge keerake ventiili täiesti lahti!
- Hoidke ventiili avatuna, kuni susin lakkab ja ventiilist hakkab tulema ühtlane veejuga. Alguses võib vesi tulla koos õhupurtsatustega.
- Niipea kui vett hakkab stabiilselt jooksma, keerake ventiil kiiresti, kuid mitte liiga tugevalt, päripäeva (paremale) kinni.
Pühkige ventiili ümbrus kuivaks ja veenduge, et see ei leki.
4. samm: Kontrollige süsteemi rõhku
Kuna lasite süsteemist välja õhku (ja veidi vett), on süsteemi rõhk tõenäoliselt langenud. Vaadake küttekatla manomeetrit. Eramajades peaks rõhk tavaliselt olema vahemikus 1,0 kuni 1,5 baari (kontrollige oma katla kasutusjuhendit). Kui rõhk on liiga madal, peate süsteemi vett lisama, kasutades katla täitmiskraani. Kortermajades tegeleb rõhu hoidmisega tavaliselt automaatika soojasõlmes.
5. samm: Taaskäivitage küte
Lülitage küttesüsteem uuesti sisse. Umbes tunni aja pärast kontrollige uuesti radiaatoreid – need peaksid nüüd olema ühtlaselt soojad, ilma külmade laikudeta.
Mida teha, kui radiaator on alt külm?
Kui õhutamine lahendab olukorra, kus radiaator on ülevalt külm, siis vastupidine olukord – radiaator on ülevalt tulikuum, aga keskelt või alt külm – viitab teistsugusele probleemile. Tõenäoliselt on tegemist sette või “muda” kogunemisega radiaatori põhja.
Aja jooksul tekib küttesüsteemis metalliosakestest ja mineraalidest sade, mis vajub radiaatori põhja ja takistab vee liikumist. Õhutamine siin ei aita. Sellisel juhul võib olla vajalik radiaatori läbipesu või spetsiaalse keemia kasutamine süsteemi puhastamiseks. See on töö, mille puhul tasub kaaluda spetsialisti kaasamist, kuna see nõuab radiaatori eemaldamist seinalt ja läbipesemist voolava veega (näiteks aias või vannis).
Korduma kippuvad küsimused
Kui tihti peaks radiaatoreid õhutama?
Üldiselt piisab, kui teete seda kord aastas, sügise alguses. Kui peate õhutama mitu korda hooaja jooksul, võib süsteemis olla leke või probleem paisupaagiga, mis vajab tehniku ülevaatust.
Kas ma võin radiaatorit õhutada, kui küte on sees?
Tehniliselt on see võimalik, kuid ei ole soovitatav. Töötav pump ajab õhumullid veega segamini ja te ei saa kogu õhku kätte. Lisaks on vesi kuumem ja pritsmete korral on põletusoht suurem. Parima tulemuse saate alati seisva pumbaga.
Mida teha, kui õhutusventiil on kinni värvitud või kinni kiilunud?
Ärge kasutage liigset jõudu, kuna võite ventiili murda. Proovige ventiili ümbrust ettevaatlikult puhastada või kasutada veidi roostesurma (WD-40). Kui ventiil on lootusetult kinni või rikutud peaga, tuleb see asendada uuega (see nõuab süsteemi tühjendamist).
Kas kortermaja elanik tohib ise radiaatoreid õhutada?
Jah, korterisiseseid radiaatoreid tohib üldjuhul ise õhutada. Siiski, kui elate viimasel korrusel, kus asuvad sageli püstikute automaatsed õhutusventiilid, võib probleem olla seal. Kui teie tegevus ei aita või kui rõhk süsteemis on kriitiline, teavitage haldajat.
Ennetamine ja pikaajaline hooldus
Kuigi radiaatorite õhutamine on lihtne, on parem, kui õhku süsteemi üldse ei satuks. Sagedane õhu teke võib viidata sellele, et süsteem imeb kuskilt õhku sisse (näiteks mikrolkked torustikus või ventiilides) või et paisupaak on katki. Kaasaegsetes küttesüsteemides kasutatakse üha enam automaatseid õhutusventiile, mis eemaldavad õhu iseseisvalt, ja mikromullide eraldajaid, mis püüavad kinni ka kõige väiksemad õhumullid enne, kui need radiaatoritesse jõuavad.
Regulaarne hooldus ei taga mitte ainult sooja tuba, vaid pikendab kogu küttesüsteemi eluiga. Hapnikurikas vesi on peamine korrosiooni põhjustaja. Kui märkate, et õhutamisel väljuv vesi on väga tume või roostene, või kui peate süsteemi pidevalt vett juurde lisama, on see kindel märk, et süsteem vajab põhjalikumat ülevaatust. Korras küttesüsteem on investeering, mis tasub end ära madalamate küttearvete ja muretuma talveperioodi näol.
