Mustikad on hinnatud marjad, mida armastavad nii aednikud kui ka terviseteadlikud inimesed. Need vitamiiniderikkad marjad pakuvad suurepärast maitset ja pakatavad antioksüdantidest. Koduaeda mustikaid istutades saab nautida värskeid ja maitsvaid vilju otse peenralt. Kuid rikkaliku saagi saavutamiseks on oluline teada mõningaid praktilisi nõuandeid – alates sobiva kasvukoha valikust kuni hooldusvõtete ja väetamiseni.
Õige kasvukoha ja pinnase valik
Mustikad eelistavad happelist, kerget ja hästi vett läbilaskvat pinnast. Neile ei sobi raske savimuld ega pidevalt vettinud kasvukoht. Parim on pinnas, mille pH on vahemikus 4,0–5,0. Kui olemasolev aiamuld on liiga aluseline, tuleks seda parandada happelise turba või okaspuumullaga.
Kasvukoht peaks olema päikeseline, sest mustikad vajavad rohkelt valgust, et marjad saaksid magusad ja suured. Samas on oluline kaitsta taimi tugevate tuulte eest, mis võivad noori võrseid kahjustada.
Mustikate istutamine ja taimede valik
Parim aeg mustikate istutamiseks on kevad, kui maa on juba sulanud ja ilm on soojenenud, kuid veel mitte kuum. Taimi saab istutada ka sügisel, kuid siis peab hoolitsema selle eest, et nad jõuaksid enne külma juurduda.
Istutusaugu sügavus peaks olema umbes 40–50 cm ja laius vähemalt 60–70 cm. Põhja võib panna veidi jämedamat turvast, männiokkaid või saepuru, et tagada hea õhulisus. Taim tuleks istutada veidi sügavamale, kui ta kasvas potis. Pärast istutamist tuleks taim korralikult kasta ja multšida – sobivad näiteks saepuru, turvas või männiokkad, mis aitavad niiskust hoida.
Õigete sortide valimine
Vali sobivad sordid oma kliimasse ja kasvutingimustesse. Eestis kasvatamiseks sobivad hästi külmakindlad sordid nagu ‘Northblue’, ‘Northcountry’, ‘Patriot’ ja ‘Bluecrop’. Kui aias on ruumi mitmele sordile, tasub neid kombineerida, sest see soodustab tolmlemist ja suurendab saagikust.
Hooldamine ja kastmine
Mustikad vajavad ühtlast niiskust kogu kasvuperioodi jooksul. Eriti oluline on kastmine õitsemise ja marjade valmimise ajal. Siiski ei tohi muld olla liiga märg, sest juured on tundlikud liigniiskuse suhtes. Parim lahendus on kastmine hommikuti, kui õhk on jahe ning aurumine väiksem.
Multšimine aitab hoida mullaniiskust ja vähendab umbrohtu. Samuti parandab see pinnase happesust, mis on mustikatele kasulik. Multši tuleks lisada igal kevadel umbes 5–10 cm paksusena. Materjaliks sobivad hästi männiokkad, saepuru või puukoor.
Väetamine ja mullaparandus
Mustikad ei talu tugevaid mineraalväetisi. Seetõttu tuleks kasutada spetsiaalseid mustikate või rododendronite väetisi, mis on mõeldud happelist kasvukeskkonda eelistavatele taimedele. Väetada tuleks mõõdukalt – parem vähem kui liiga palju, sest väetise üledoos võib taimi kahjustada.
- Kevadel – anda väetist, mis soodustab kasvu ja uute võrsete teket.
- Õitsemise ajal – kasutada väetist, mis toetab õitsemist ja viljade arengut.
- Sügisel – väetada kerge kaaliumi- ja fosforisisaldusega väetisega, mis tugevdab taimi talveks.
Pügamine ja taimede noorendamine
Pügamine on tähtis, et hoida mustikat põõsana heas vormis ning tagada korrapärane saagikus. Esimesed kaks aastat pärast istutamist pole pügamist vaja, välja arvatud kuivanud või katkenud okste eemaldamine. Kolmandast aastast alates tuleks igal kevadel lõigata välja vanad oksad, mis enam ei kanna, ja alles jätta tugevad noored võrsed.
Hea reegel on, et igal põõsal võiks olla 6–8 eri vanuses jämedamat oksa. See aitab hoida taime vitaalsena ja tagada stabiilse saagi aastast aastasse.
Mustikate kaitsmine ja kahjuritõrje
Kuigi mustikad on üldiselt üsna vastupidavad, võivad kahjurid ja linnud siiski probleeme tekitada. Linnud on eriti osavad marju nokkima, seetõttu on soovitatav kasutada kaitsekatet või võrgust võrkaeda. Kahjuritest võivad taimi rünnata lehetäid ja mustika-õielestad, mida saab tõrjuda looduslike või bioloogiliste taimsetel toimeainetel põhinevate vahenditega.
Tõsiseid haigusi esineb harva, kuid mõnikord võib ilmastikutingimuste tõttu tekkida hallitus või juuremädanik. Sellisel juhul on oluline tagada, et muld ei oleks liiga märg ja taim saaks piisavalt õhku.
Koristamine ja saagi säilitamine
Mustikad valmivad tavaliselt juulist augustini, sõltuvalt sordist ja ilmast. Marjad on valmis, kui nad on saanud iseloomuliku sinise värvuse ja kergesti eralduvad oksast. Koristada tuleks kuivade ilmadega, et marjad ei puruneks ega hallitaks.
Värskeid marju võib säilitada külmkapis kuni nädal. Pikemaks ajaks sobib külmutamine – mustikad säilitavad oma maitse ja vitamiinid ka pärast sulatamist. Enne külmutamist võib marjad laotada õhukese kihina küpsetuspaberile ja lasta need esmalt lahtiselt külmutada, seejärel valada kotti või anumasse.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kuidas teada, et muld on mustikatele piisavalt happeline?
Lihtsaim viis on kasutada pH-testerit või tuua mullaproov aialaborisse. Kui pH on kõrgem kui 5,5, tuleks mulda hapestada turba või väävli abil.
Miks mu mustikad ei kanna vilju?
Põhjuseid võib olla mitu – liiga neutraalne või aluseline pinnas, vähene tolmeldamine, liigne väetamine või noorte taimede puhul lihtsalt kannatamatus. Tavaliselt hakkavad mustikad täielikult vilja kandma alles 3.–4. kasvuaastal.
Kas mustikad vajavad tolmeldamiseks teisi sorte?
Kuigi mõned sordid võivad tolmlema hakata ka üksinda, tagab mitme erineva sordi kasvatamine alati parema saagikuse ja suuremad marjad. Lisaks on see kasulik ka taimede tervisele.
Mustikate kasvatamise rõõmud koduaias
Mustikate kasvatamine oma aias pakub rõõmu ja rahuldust läbi kogu kasvuperioodi. Alates kevadistest õitest kuni sügiseste rikkalike marjadeni on iga etapp täis värve ja lõhnu. Pealegi on mustikataim silmapaistev ka ilutaimena – kevadel õitsev ja sügisel punakaks muutuv lehtede värv annab aiale erilise võlu. Õigete hooldusvõtete ja teadliku lähenemise abil on võimalik kasvatada marju, mis rõõmustavad nii peret kui ka sõpru aastaid.
