Elupuu ehk thuja on üks populaarsemaid okaspuid, mida kasutatakse aedade kujundamisel hekitaimena või üksikistutuses. Selle alati roheline välimus ja tihe kasv muudavad elupuu suurepäraseks valikuks tuuletõkkeks, privaatsuse loomiseks ja esteetiliselt meeldiva aiaelemendi kujundamiseks. Kuid enne, kui asud elupuid istutama, tasub teada, millal on selleks kõige sobivam aeg ning kuidas tagada taimedele hea juurdumine ja tervislik kasv.
Millal on parim aeg elupuid istutada?
Elupuid saab istutada nii kevadel, suvel kui sügisel, kuid edukaim aeg sõltub ilmastikutingimustest ja istutusmaterjali tüübist. Üldiselt soovitatakse elupuid istutada siis, kui pinnas pole külmunud ja taimel on piisavalt aega juurdumiseks enne järgmist talveperioodi.
Kevadine istutamine
Kevad on klassikaliselt parim aeg elupuu istutamiseks, eriti aprilli ja mai kuus, kui muld on soojenenud, kuid piisavalt niiske. Kevadel istutatud elupuudel on terve kasvuperiood ees, mis annab neile võimaluse tugevalt juurduda. Oluline on jälgida, et kevadised ilmad ei oleks liiga kuivad – vajadusel tuleb taimi regulaarselt kasta.
Sügisene istutamine
Sügisene istutamine on samuti hea valik, eriti septembris ja oktoobri alguses. Selleks ajaks on suvekuumus möödas, mis vähendab stressi taimele ning muld on veel soe, soodustades juurte arengut. Kuid istutamine peab toimuma piisava ajavaruga enne esimesi öökülmi, et taimed jõuaksid kinnituda uues kasvukohas.
Suveperioodi vältimise põhjused
Kuigi elupuid müüakse sageli ka suvel konteineris, pole see parim aeg nende istutamiseks. Kõrged temperatuurid ja kuivus võivad taimedele põhjustada stressi ning nende ellujäämise määr on väiksem. Kui suvine istutamine on siiski vältimatu, tuleb pöörata erilist tähelepanu niisutamisele ja soovitatav on istutada pilvise või jahedama ilmaga.
Kuidas istutada elupuid õigesti?
Õiged istutamisvõtted mõjutavad otseselt seda, kui hästi elupuu kasvama hakkab. Samm-sammuline ettevalmistus ja sihipärane hooldus tagavad elupuu pikaealisuse ning kiire juurdumise.
1. Istutuskoha valimine
Elupuud eelistavad päikeselist või poolvarjulist kasvukohta ning parasniisket, hästi vett läbilaskvat mulda. Väldi alasid, kus vesi kipub kogunema, sest liigne niiskus võib põhjustada juuremädanikku. Samuti ei sobi elupuule liiga happelised mullad.
2. Pinnase ettevalmistamine
Enne istutamist kaeva istutusauk, mis on vähemalt kaks korda laiem ja sügavam kui taime juurepall. Täida auk viljaka segu ja kompostiga, mis aitab taimel kiiremini juurduda. Kui pinnas on raske või savine, lisa drenaažiks väiksemat kruusa või liiva.
3. Istutamise protsess
- Aseta taim auku nii, et juurekael (koht, kus juured lähevad üle tüveks) jääks mullapinnaga samale tasemele.
- Täida istutusauk mullaseguga ning tihenda seda kergelt, et vältida õhutaskuid.
- Kasta taim põhjalikult kohe pärast istutamist.
4. Õige istutusvahe valik
Kui teed elupuudest hekki, arvesta vahemaaga 50–70 sentimeetrit taimede vahel, sõltuvalt sordist ja soovitud tihedusest. Üksiktaimedel võib jätta rohkem ruumi – vähemalt ühe meetri, et taim saaks vabalt kasvada.
5. Kastmine ja väetamine
Regulaarne kastmine on eriti oluline esimestel kasvukuudel. Muld peaks olema pidevalt niiske, kuid mitte vettinud. Väetamine tuleks teha kevadel, kasutades spetsiaalset okaspuuväetist, mis toetab taimede kasvu ja tugevdab nende vastupanuvõimet haigustele.
Elupuu hooldus pärast istutamist
Pärast istutamist vajavad elupuud stabiilset ja järjepidevat hooldust. Esimese kahe aasta jooksul arenevad juured ning taim kohaneb uue kasvukohaga.
- Kastmine: Noori taimi kasta vähemalt kord nädalas. Kuiva ja kuuma ilmaga vajadusel sagedamini.
- Multšimine: Kata istutusala koorepuru või turbaga, et hoida niiskust ning vältida umbrohtude levikut.
- Lõikamine: Esimestel aastatel ei ole tugev lõikamine vajalik. Hiljem võib regulaarselt kujundada, et hekk säilitaks tiheda kuju.
- Talvekaitse: Noored taimed võivad vajada kaitset talvise päikese ja külma tuule eest. Selleks võib kasutada varjukangast või kuuseoksi.
Kõige levinumad vead elupuu istutamisel
Kuigi elupuu on suhteliselt vähenõudlik taim, tehakse siiski vigu, mis võivad takistada selle arengut. Siin on peamised vead, mida tuleks vältida:
- Liiga tihe istutamine, mis takistab õhuringlust ja võib põhjustada seenhaigusi.
- Ebapiisav kastmine esimestel kuudel pärast istutamist.
- Vale istutussügavus – liiga sügavale istutatud elupuu võib hukkuda.
- Väetise liigne kasutamine, mis võib kahjustada juuri ja tekitada toitainete tasakaaluhäireid.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Millal on kõige parem aeg istutada elupuu hekina?
Parim aeg on kevadel (aprill–mai) või varasügisel (september), kui ilm on mõõdukas ja muld piisavalt soe. Nii jõuavad taimed enne talve korralikult juurduda.
Kas elupuid võib istutada talvel?
Talvel istutamist tuleks vältida, sest külmunud pinnas ei võimalda juurtel arendada vajalikku kontakti mullaga. Kui ilm on aga pehme ja muld sula, võib istutada konteineris taimi ettevaatlikult, kuid tulemused võivad olla ettearvamatud.
Kui kiiresti kasvavad elupuud?
Elupuu kasv sõltub sordist ja hooldusest. Keskmiselt kasvavad nad 20–30 cm aastas, kuid heades tingimustes võib kasv olla veelgi kiirem. Regulaarne lõikamine aitab säilitada ühtlast vormi ja soodustab tihedust.
Kuidas vältida elupuu pruunistumist?
Pruunistumist põhjustavad sageli liigne kuivus, toitainete puudus või liiga tugev kevadine päike. Korrapärane kastmine, väetamine ja talvine varjutamine aitavad vältida tippude kuivamist.
Elupuu kui pikaealine aia ehe
Elupuu on investeering aastateks. Kui valida sobiv istutusaeg, järgida õigeid istutamisvõtteid ning pakkuda taimedele piisavalt hoolt, saab nautida kaunist rohelist hekki või üksikpuud, mis annab aiale iseloomu igal aastaajal. Hästi hooldatud elupuud toovad rahulolu ja annavad aiaruumile korrastatud ning looduslähedase ilme.
