Paljud aiapidajad unistavad sellest, et saaksid oma koduaiast noppida midagi enamat kui tavalisi marju ja õunu – midagi eksootilist, mahlast ja magusat. Kuigi Eesti kliima on heitlik ja suved võivad jääda lühikeseks, ei ole meloni kasvatamine siinmail enam ammu võimatu missioon ega pelgalt kogenud agronoomide pärusmaa. Õigete võtete, sobiva sordi ja natukese kannatlikkusega on täiesti võimalik kasvatada oma kasvuhoones või isegi soojas avamaapeenras meloneid, mis maitsevad kordades paremini kui poelettidel pakutavad viljad. Edu võti peitub taimede vajaduste mõistmises ja ettekasvatuse täpses ajastamises, et maksimeerida meie lühikest valget aega.
Õige sordi valik on pool võitu
Enne mullatöödega alustamist on kriitiliselt oluline valida õige seeme. Lõunapoolsetest riikidest toodud poemeloni seemne mulda pistmine lõpeb Eestis peaaegu alati pettumusega, sest need sordid vajavad valmimiseks pikka ja kuuma suve, mida meil harva pakkuda on. Eesti tingimustes kasvatamiseks tuleb valida varajased sordid, mille kasvuperiood on võimalikult lühike.
Otsige seemneipakkidelt infot kasvuaja kohta (vegetatsiooniperiood). Meie kliimasse sobivad kõige paremini sordid, mis valmivad 60–80 päeva jooksul pärast istutamist. Kõige lollikindlamad on tavaliselt Cantaloupe-tüüpi melonid (kantalupid), mis on koorelt võrgulised ja seest oranžid. Need on madalama temperatuuri suhtes veidi leplikumad ja valmivad kiiremini kui siledakoorelised mesimelonid.
Populaarsed melonitüübid meie kliimasse:
- Cantaloupe: Tugeva aroomiga, oranži viljalihaga ja võrgulise koorega. Valmib kõige kiiremini ja andestab algajale kasvatajale väikesed vead.
- Galia: Roheka viljalihaga, väga magus ja aromaatne. Vajab veidi rohkem soojust kui kantalupp, kuid on kasvuhoones täiesti tehtav.
- Charentais: Prantsuse päritolu, väiksemad viljad, kuid äärmiselt intensiivse lõhna ja maitsega. Nõuab hoolikat kastmist, et viljad lõhki ei läheks.
Seemnete külvamine ja ettekasvatamine
Melon on pika kasvuajaga soojalembene taim, seega otsekülv avamaale Eestis kõne alla ei tule. Taimed tuleb ette kasvatada toas või köetavas kasvuhoones. Ajastus on siin kriitiline: kui külvate liiga vara, venivad taimed välja ja jäävad nõrgaks; kui liiga hilja, ei jõua viljad sügiseks valmida.
Parim aeg seemnete külvamiseks on aprilli keskpaik või lõpp. See annab taimedele umbes 30–40 päeva aega kasvada, enne kui nad mai lõpus või juuni alguses püsivale kasvukohale istutatakse.
- Poti valik: Melonile ei meeldi ümberistutamine, kuna tema juurestik on väga õrn. Kasutage turbapotte või suuremaid plastikpotte (läbimõõt vähemalt 8–10 cm), et saaksite taime istutada koos mullapalliga juuri vigastamata.
- Muld: Kasutage kvaliteetset külvimulda, mis on segatud vähese liiva või perliidiga, et tagada hea drenaaž.
- Temperatuur: Idanemiseks vajab melon soojust. Parim temperatuur on 25–28 kraadi. Pärast tärkamist võib temperatuuri alandada 20–22 kraadini, kuid kindlasti peab taim saama palju valgust, et vältida väljavenimist.
Kasvukoha ettevalmistamine ja istutamine
Melon nõuab kasvamiseks toitainerikast mulda, tuulevarju ja maksimaalset päikest. Eestis on kõige kindlam kasvatada meloneid kasvuhoones, kuid soojematel suvedel ja Lõuna-Eestis õnnestub see ka avamaal, kui kasutatakse peenrakilet või katteloori.
Muld peaks olema sügavalt haritud, huumusrikas ja neutraalse reaktsiooniga (pH 6,0–7,0). Soovitatav on kaevata istutusauku kõdusõnnikut või komposti. Kuna melon on “õgard”, vajab ta korralikku stardiväetist.
Avamaal kasvatamise nipid
Kui otsustate kasvatada meloneid väljas, ehitage neile soojapeenar. See tähendab, et maapind kaetakse musta kilega või spetsiaalse peenrakangaga, mis kogub päikesesoojust ja hoiab mulla niiske. Taimed istutatakse kilesse lõigatud aukudesse. Juuni alguses, kui öökülmaoht on möödas, võib taimed välja istutada, kuid alguses on soovitatav hoida neid katteloori all, et nad harjuksid välistemperatuuriga (karastamine).
Taimede hooldamine: kastmine ja väetamine
Melon koosneb suures osas veest, seega on regulaarne kastmine hädavajalik. Siiski on siin üks oluline reegel: kasta tohib ainult sooja veega. Külm vesi (otse kaevust või trassist) võib põhjustada juuremädanikku ja pidurdada taime arengut. Vesi peab olema eelnevalt tünnis soojenenud.
Kastmisel jälgige, et vesi ei satuks juurekaelale ega lehtedele, kuna see soodustab seenhaiguste teket. Parim on kasta harvemini, aga põhjalikult, et vesi jõuaks sügavamale juurteni.
Väetamise osas vajab melon kasvu algfaasis rohkem lämmastikku, et kasvatada lopsakas lehestik. Kui aga taim hakkab õitsema ja vilju moodustama, tuleks lämmastikuväetise andmine lõpetada ja keskenduda kaaliumi- ning fosforirikastele väetistele (näiteks tomativäetis või kanasõnniku lahus). See tagab viljade magususe ja parema säilivuse.
Kärpimine ja tolmeldamine
Erinevalt arbuusist, mis sageli kasvab omasoodu, vajab melon saagi saamiseks kindlasti kärpimist. Kui lasete taimel vabalt vohada, kulutab ta kogu energia lehtede kasvatamisele ja viljad jäävad väikeseks või ei valmi üldse.
Kärpimise põhimõtted:
- Kui peavars on kasvatanud 3–4 lehte, näpistage latv ära. See sunnib taime ajama külgvõrseid.
- Külgvõrsetele tekivad emasõied (need, millel on väike “melonihakatis” all). Jätke igale taimele alles 3–4 tugevamat külgvõrset.
- Kui vili on moodustunud ja umbes pähklisuurune, näpistage võrse latv ära nii, et vilja järele jääks veel 2–3 lehte. See suunab toitained otse vilja kasvatamisse.
Kasvuhoones, kus putukaid on vähem, tuleb sageli appi võtta käsitolmeldamine. Melonil on ühel taimel nii isas- kui ka emasõied. Võtke hommikupoolikul lahtine isasõis (ilma viljahakatiseta), eemaldage kroonlehed ja hõõruge tolmukat ettevaatlikult vastu emasõie emakat. Seda võib teha ka pehme pintsliga. Tolmeldamine on õnnestunud, kui vili hakkab paari päeva pärast paisuma.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Melonikasvatus tekitab sageli küsimusi, eriti kui esimene aasta ei lähe plaanipäraselt. Siin on vastused levinumatele muredele.
Miks meloni viljad lähevad kollaseks ja kukuvad küljest ära?
See on tavaliselt märk sellest, et õis ei saanud korralikult tolmeldatud. Taim “viskab” viljastumata alged maha. Teine põhjus võib olla ebaühtlane kastmine või toitainete puudus, mille tõttu taim ei suuda kõiki vilju toita ja reguleerib ise saagikust.
Kas meloneid peab kasvuhoones üles siduma?
Jah, ruumisäästu mõttes on mõistlik suunata melonid nööriga üles kasvama nagu kurgid. Kuna aga viljad kasvavad raskeks, vajavad need toestamist. Kasutage spetsiaalseid võrke (näiteks sibulavõrke) või riidest “hälli”, mis seotakse kasvuhoone konstruktsiooni külge, et vili oma raskusega taimevart katki ei rebiks.
Miks melonid ei ole magusad?
Vähene magusus on tavaliselt tingitud kahest asjast: liiga vähe päikest või liigne kastmine valmimise lõppfaasis. Kui vili on saavutanud oma suuruse ja hakkab valmima, vähendage kastmist miinimumini. See tõstab suhkrute kontsentratsiooni viljas.
Millal on õige aeg melonit koristada?
Melon annab oma küpsusest märku mitmel moel. Esiteks muutub vilja värvus (sordile omaselt kollakaks või kreemikaks). Teiseks tekib viljavarre ümber iseloomulik ringjas lõhe ja vili tuleb varre küljest kergelt lahti (“slip” staadium). Kolmandaks ja kõige kindlamaks märgiks on tugev, magus meloniaroom, mis täidab kasvuhoone, eriti varre kinnituskoha juures.
Saagi koristamine ja säilitamine
Eestis kasvatatud melon on eelkõige mõeldud kohe tarbimiseks. See ei ole pikaajaline säilitusköögivili nagu kartul või porgand. Täisküps melon on kõige parem süüa paari päeva jooksul pärast noppimist. Kui peate saaki siiski hoidma, säilib terve melon jahedas (umbes 10–12 kraadi juures) nädala või kaks, olenevalt sordist. Vältige meloni panemist külmkappi enne lahtilõikamist, kuna külm temperatuur (alla 5 kraadi) võib rikkuda vilja tekstuuri ja vähendada maitseomadusi.
Meloni koristamisel olge ettevaatlik, et te ei muljuks vilja. Isegi väike vigastus koorel kiirendab roiskumist märgatavalt. Kui olete saanud suurema saagi, kui korraga ära süüa jõuate, on parim viis säilitamiseks viljaliha kuubikuteks lõigata ja sügavkülmutada. Külmutatud melonitükid sobivad suurepäraselt smuutidesse või sorbettide valmistamiseks talveperioodil, tuues kargesse aega meeldiva suvemaitse. Isetehtud melon on väärtus, mis kaalub üles kogu suvise hoolitsuse ja vaeva.
