Maasikas on vaieldamatult üks armastatumaid aiamarju, mida oodatakse pikisilmi igal suvel. Omaenda peenralt nopitud punane ja mahlane mari maitseb alati paremini kui poest toodu, sest see on valminud päikese käes ja on vaba liigsetest säilitusainetest. Kuigi maasikate kasvatamine võib esmapilgul tunduda lihtne, peitub eduka saagi saladus detailides – alates õigest sordi valikust ja pinnase ettevalmistamisest kuni taimede hoolika istutamise ja hilisema hoolduseni. Kui soovid, et sinu aed oleks täis magusat maasikalõhna ja korvid täituksid kiiresti, tuleb istutustöödeks valmistuda teadlikult ja läbimõeldult.
Õige maasikasordi valimine on edu alus
Enne labida maasse löömist on oluline teha selgeks, milliseid maasikaid sa tegelikult kasvatada soovid. Sordivalik määrab ära marjade valmimisaja, maitseomadused, haiguskindluse ja talvevastupidavuse. Paljud kogenud aednikud soovitavad istutada aeda eri valmimisajaga sorte – varajasi, keskvalmivaid ja hiliseid –, et pikendada värskete marjade nautimise perioodi mitme nädala võrra.
Populaarsed sordid Eesti kliimas
Eesti heitlikus kliimas on oluline valida sordid, mis peavad vastu külmadele talvedele ja niisketele sügistele. Mõned kindla peale minekud on:
- Polka: Tõenäoliselt kõige tuntum sort Eestis. See keskvalmiv sort on väga saagikas ja marjad on suurepärase maitsega. Miinuseks on vastuvõtlikkus hahkhallitusele ja see, et marjad muutuvad korjeperioodi lõpus väiksemaks.
- Sonata: Väga populaarne sort, mis meenutab maitselt ‘Polkat’, kuid on haigustele vastupidavam ja marjad säilivad paremini. Sobib hästi nii otse söömiseks kui ka hoidistamiseks.
- Asia: Hinnatud oma väga suurte ja kaunite marjade poolest. See on keskvarajane sort, millel on hea transpordikindlus ja magus maitse.
- Malwina: Suurepärane hiline sort, mis annab saaki siis, kui teised maasikad on juba lõpetanud. Marjad on tumepunased ja väga aromaatsed.
- Taasviljuvad sordid: Sordid nagu ‘Ostara’ või ‘San Andreas’ annavad saaki mitu korda suve jooksul, sageli kuni esimeste öökülmadeni. Need nõuavad aga rohkem väetamist ja hoolt.
Kasvukoha valik ja mulla ettevalmistamine
Maasikas on päikeselembene taim. Varjus kasvanud taimed annavad vähem saaki, marjad on hapumad ja haiguste leviku oht on suurem. Seega vali peenrale koht, mis on avatud päikesele vähemalt suurema osa päevast ja kaitstud tugevate põhjatuulte eest. Samuti on oluline jälgida külvikorda – maasikaid ei tohiks istutada sinna, kus on eelnevalt kasvanud kartul või tomat, kuna neil on ühised haigused ja kahjurid. Parimad eelkultuurid on teraviljad, sinep või kaunviljad.
Mulla ettevalmistamisega tuleks alustada juba paar nädalat enne istutamist. Maasikas eelistab nõrgalt happelist mulda (pH 5,5–6,5). Kui muld on liiga happeline, tuleks seda lubjata, kuid mitte vahetult enne istutamist. Kõige olulisem on maa puhastada püsiumbrohust, eriti orasheinast ja võililledest, sest hiljem on neid maasikapeenrast väga keeruline kätte saada ilma taimi kahjustamata.
Mulla viljakuse tõstmiseks kaeva maasse orgaanilist väetist, näiteks komposti või hästi lagunenud sõnnikut. Mineraalväetistest sobib spetsiaalne maasikaväetis, mis sisaldab lämmastikku, fosforit ja kaaliumi õiges vahekorras. Fosfor ja kaalium on eriti olulised juurdumise ja marjade moodustumise jaoks.
Millal on parim aeg maasikate istutamiseks?
Maasikaid võib istutada kevadest sügiseni, kuid Eestis on kaks peamist istutusperioodi: kevad (mai algusest juuni keskpaigani) ja suve teine pool (juuli lõpust augusti lõpuni).
Kevadine istutus: Selle eeliseks on see, et taimed saavad terve suve kasvada ja juurduda, olles talveks tugevad. Miinuseks on see, et esimesel suvel ei saa arvestatavat saaki ning taimed vajavad kuivadel perioodidel tihedat kastmist. Sageli soovitatakse esimesel kevadel istutatud taimedel õied ära näpistada, et kogu energia läheks juurestiku arengusse.
Suvine/sügisene istutus: See on paljude aednike lemmikmeetod. Istutades taimed augustis, jõuavad nad enne külmasid piisavalt juurduda ja moodustada õiealgmed järgmiseks aastaks. See tähendab, et juba järgmisel suvel on oodata korralikku saaki. Hiljem kui septembri keskel istutamine on riskantne, kuna taimed ei pruugi jõuda enne talve piisavalt kinnituda ja võivad külmaga mullast välja kerkida.
Erinevad kasvatustehnoloogiad: kile, kangas või põhk?
Maasikate istutamisel on oluline otsustada, kas kasvatada neid avamaal peenras, multšikilel või peenrakangal. Igal meetodil on oma plussid ja miinused.
- Must kile või peenravaip: See on väga populaarne meetod, kuna hoiab marjad puhtana, takistab umbrohu kasvu ja hoiab mullas niiskust. Kile all soojeneb muld kevadel kiiremini, mis toob saagi varasemaks. Miinuseks on see, et kile all võib muld suvel üle kuumeneda ja sipelgad armastavad selle alla pesasid teha.
- Põhumultš: Looduslähedane viis, kus taimede ümber laotatakse paks kiht põhku. See hoiab marjad mullast eemal ja vähendab hahkhallituse ohtu. Põhk kõduneb aja jooksul ja rikastab mulda, kuid seda tuleb igal aastal uuendada.
- Avamaa ilma katteta: Kõige lihtsam viis, kuid nõuab kõige rohkem rohimist ja marjad võivad vihmase ilmaga mullaseks saada ning kergemini mädanema minna.
Samm-sammuline istutamisprotsess
Kui eeltööd on tehtud, on aeg asuda istutama. Taimede vahekaugus reas peaks olema sõltuvalt sordist 30–40 cm ja ridade vahe vähemalt 50–60 cm, et tagada piisav õhuringlus ja valgus. Liiga tihe istutus on üks peamisi põhjuseid, miks haigused levivad ja marjad jäävad väikeseks.
- Kaeva piisavalt suur istutusauk, et juured mahuksid sinna sirgelt, ilma et need rulli keerduksid. Liiga pikki juuri võib kääridega veidi kärpida (jättes alles u 10 cm).
- Kasta istutusauk eelnevalt märjaks.
- Aseta taim auku ja jälgi hoolikalt istutussügavust. See on kriitiline moment: maasika südamik (kasvupung) peab jääma täpselt maapinnaga tasa. Kui istutad liiga sügavale ja südamik jääb mulla alla, võib taim mädanema minna. Kui istutad liiga kõrgele ja juurekael jääb paljaks, võivad juured kuivada ja taim hukkuda.
- Tihenda muld taime ümber kätega surudes, et juured saaksid mullaga hea kontakti.
- Kasta istutatud taimi koheselt ja põhjalikult.
Kastmine ja väetamine suve jooksul
Maasikas on janune taim, eriti õitsemise ja marjade moodustamise ajal. Kui sel perioodil on ilmad kuivad, on kastmine möödapääsmatu. Veepuudus toob kaasa väikesed, maitsetud marjad ja nõrga saagi. Parim viis kastmiseks on tilkkastmine, mis viib vee otse juurteni ega tee lehti märjaks. Lehtede märgamine soodustab seenhaiguste levikut. Kui kastad voolikuga, tee seda varahommikul, et taimed jõuaksid päeva jooksul kuivada.
Väetamisega ei tohi liialdada, eriti lämmastikuga. Liigne lämmastik kasvatab võimsa lehestiku, kuid vähendab marjasaaki ja muudab taimed haigustele vastuvõtlikumaks. Kevadel, kui kasv algab, võib anda veidi lämmastikurohkemat väetist. Pärast saagikoristust on oluline anda sügisväetist, mis ei sisalda lämmastikku, vaid kaaliumi ja fosforit, et aidata taimedel talveks valmistuda ja moodustada järgmise aasta õiealgmeid.
Oluline osa hooldusest on ka tütartaimede ehk vuntside eemaldamine. Kui sa ei plaani maasikaid paljundada, lõika vuntsid regulaarselt ära. Need röövivad emataimelt energiat, mida ta vajaks saagi kasvatamiseks või talveks valmistumiseks.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kui tihti peaks maasikataimi uuendama?
Maasikataimede saagikus on kõige suurem teisel ja kolmandal aastal. Neljandal aastal hakkab saak märgatavalt vähenema ja marjad jäävad väiksemaks. Seetõttu on soovitatav maasikapeenar iga 4–5 aasta tagant uude kohta ümber istutada.
Miks maasikad õitsevad, aga marju ei tule?
Sellel võib olla mitu põhjust. Üks levinumaid on öökülm õitsemise ajal, mis kahjustab õie südamikku (see muutub mustaks). Teine põhjus võib olla booripuudus mullas või tolmeldajate vähesus külma ja tuulise ilma tõttu. Samuti võib tegu olla sordiga, mis vajab tolmuandjat (teist sorti läheduses), kuigi enamik tänapäevaseid sorte on isetolmlejad.
Kas maasikaid tohib väetada värske sõnnikuga?
Ei, värske sõnnik on maasikatele liiga kange ja võib juured “ära põletada”. Samuti sisaldab see palju umbrohuseemneid. Kasutada tohib ainult hästi lagunenud komposti või sõnnikut, mis on seisnud vähemalt aasta või kaks.
Kuidas võidelda hahkhallitusega?
Hahkhallitus on seenhaigus, mis levib niisketes tingimustes. Ennetamiseks istuta taimed piisavalt hõredalt, väldi liigset lämmastikväetist ja kasuta multši, et marjad ei puutuks kokku mullaga. Haigestunud marjad tuleb koheselt eemaldada ja hävitada, mitte visata komposti.
Mis on frigo-taimed?
Frigo-taimed on külmutatud maasikataimed, mida on hoitud talvel madalal temperatuuril. Nende eeliseks on see, et need on haigusvabad ja hakkavad pärast istutamist väga kiiresti kasvama. Frigo-taimi istutades saab saaki juba samal suvel, umbes 2 kuud pärast istutamist.
Saagi koristamine ja säilitamine talveks
Maasikate korjamine on töö kõige magusam osa, kuid ka siin on omad nipid. Marju on kõige parem korjata hommikul, kui kaste on kuivanud, kuid marjad pole veel päikese käes kuumenenud. Siis on nad kõige mahlasemad ja säilivad paremini. Korja marjad koos tupplehtedega (rohelise sabaga) – nii püsivad need kauem värsked ega jookse mahlast tühjaks. Ilma sabata korjatud maasikad tuleks ära süüa või töödelda paari tunni jooksul.
Kui soovid maasikaid talveks sügavkülmutada, vali selleks väiksemad ja tihedama viljalihaga marjad. Pese neid kiiresti ja kuivata hoolikalt enne külmutamist, et vältida jääkristallide teket. Moosi keetmiseks sobivad hästi ka veidi pehmemad ja suuremad marjad. Tänapäeval on populaarne teha toormoosi, mis säilitab paremini vitamiine, kuid see nõuab säilitamiseks sügavkülma või rohkem suhkrut. Ükskõik millise säilitusviisi valid, on oma aia maasikas talvel purgist või karbist võttes tõeline päikesekiir pimedas ajas.
