Maasikate kasvatamine oma koduaias on paljude eestlaste jaoks suve lahutamatu osa, pakkudes mitte ainult rõõmu värsketest marjadest, vaid ka kindlustunnet toidu puhtuse ja kvaliteedi osas. Kujutage ette varajast suvehommikut, mil kaste on veel rohul ja te nopite peenralt esimese, päikesest soojenenud punase marja – see maitse on võrreldamatu poest ostetud alternatiividega. Siiski ei sõltu rikkalik saak vaid heast õnnest või ilmastikust; see on suuresti kinni õigetes ettevalmistustes, sordivalikus ja istutusvõtetes. Kuigi maasikas võib tunduda vähenõudlik taim, mis kasvab metsasügavuseski, nõuab kultuurmaasikas aednikult teadlikku lähenemist, et taimed püsiksid terved ja kannaksid vilja mitu aastat järjest. Järgnevalt vaatamegi süvitsi, kuidas luua oma maasikapeenar nii, et see pakuks silmailu ja maitseelamusi pikaks ajaks.
Õige aja ja koha valik on edu alus
Enne labida maasse löömist on kriitilise tähtsusega valida maasikatele sobiv kasvukoht. Maasikataim on päikeselembene ja vajab magusate marjade küpsemiseks võimalikult palju otsest päikesevalgust. Varjulises kohas jäävad marjad hapuks, valmivad ebaühtlaselt ja taimed on vastuvõtlikumad seenhaigustele, kuna lehestik ei kuiva pärast vihma piisavalt kiiresti. Ideaalis peaks peenar asuma kohas, mis on kaitstud tugevate põhjatuulte eest, kuid kus õhk siiski liigub – see aitab vältida hahkhallituse teket.
Mulla suhtes eelistavad maasikad kergelt happelist keskkonda, mille pH tase jääb vahemikku 5,5–6,5. Liiga leeliseline muld võib pidurdada taimede arengut ja põhjustada toitainepuudust, mis väljendub sageli kollakates lehtedes. Muld peaks olema huumusrikas liivsavimuld, mis laseb vett läbi, kuid suudab seda ka piisavalt siduda. Seisev vesi on maasikajuurtele hukatuslik, põhjustades mädanikku ja taimede hukkumist juba esimesel talvel.
Millal on parim aeg istutada?
Eestis on levinud kaks peamist istutusaega, millest kummalgi on oma eelised:
- Kevadine istutus (mai algusest juuni keskpaigani): See on parim aeg nn frigotaimede (külmutatud taimede) istutamiseks. Kevadel istutatud taimedel on terve suvi aega juurduda ja koguda jõudu. Frigotaimed võivad anda väikese saagi juba istutusaasta suvel, kuid tavaliste paljasjuursete taimede puhul tuleb arvestada, et korralik saak valmib alles järgmisel aastal. Kevadise istutuse miinuseks on vajadus tihedama kastmise järele, kui kevad on kuiv ja sademetevaene.
- Suvine ja sügisene istutus (juuli lõpust septembri alguseni): See on klassikaline aeg uute peenarde rajamiseks, kasutades tütartaimi või potitaimi. Augustis istutatud taimed jõuavad enne külmade tulekut korralikult juurduda ja moodustada õiealged järgmiseks aastaks. See tähendab, et järgmisel suvel on oodata juba arvestatavat saaki. Oluline on mitte jätta istutamist liiga hilja peale (septembri teise poolde), sest siis ei pruugi taimed talve üle elada.
Sordivalik: varajastest hilisteni
Et pikendada maasikahooaega paari nädala pealt isegi pooleteise kuuni, on tark valida peenrasse eri valmimisajaga sorte. Kombineerides varajasi, keskvalmivaid ja hiliseid sorte, saate tagada pideva marjade voo.
Mõned populaarsed ja Eestis hästi vastupidavad sordid on:
- ‘Polka’: Keskvalmiv, väga maitsev ja Eesti aedades üks levinumaid sorte. Marjad on tumepunased ja sobivad suurepäraselt nii toorelt söömiseks kui ka moosiks.
- ‘Sonata’: Keskvarajane sort, mis on tuntud oma suurte, ilusate ja magusate marjade poolest. Talub hästi vihmaseid suvesid ja on haigustele vastupidav.
- ‘Asia’: Keskvarajane, väga suurte ja atraktiivsete marjadega sort. Vajab talvekatet karmimatel talvedel, kuid tasub vaeva oma erakordse maitsega.
- ‘Malwina’: Väga hiline sort, mis annab saaki siis, kui teised maasikad on juba lõpetanud. Marjad on tumedad ja väga aromaatsed.
Lisaks tavalistele sortidele tasub kaaluda ka taasviljuvaid ehk remontantseid sorte. Need taimed annavad saaki lainetena suve algusest kuni esimeste öökülmadeni. Kuigi nende marjad võivad olla veidi väiksemad, on võimalus noppida värskeid maasikaid veel septembriski suur lisaväärtus koduaiale.
Maa ettevalmistamine ja väetamine
Edukas maasikakasvatus algab mullast. Lihtsalt auku kaevates ja taime sinna torgates ei pruugi tulemus olla kauakestev. Maa tuleks ette valmistada vähemalt paar nädalat enne istutamist, et muld jõuaks vajuda. Kõige olulisem samm on mitmeaastaste umbrohtude (orashein, naat, võilill) täielik eemaldamine. Maasikapeenras on hiljem väga keeruline orasheina juurikaid kätte saada ilma kultuurtaimi kahjustamata.
Toitainete rikastamiseks kaevake mulda komposti või laudasõnnikut. Värske sõnnik ei sobi vahetult enne istutamist, kuna see võib juuri põletada ja sisaldab liigselt lämmastikku, mis soodustab lehekasvu saagi arvelt. Kasutage pigem kõdunenud sõnnikut või spetsiaalset maasikaväetist. Sügisesel istutusel vältige lämmastikurikaste väetiste kasutamist, vaid eelistage sügisväetisi, mis sisaldavad rohkem kaaliumi ja fosforit – need elemendid aitavad taimedel talveks valmistuda ja soodustavad juurdumist.
Istutamise tehnika ja sügavus
Maasikate istutamisel on üks kuldreegel, mille vastu eksimine on algajate aednike sagedasim viga: õige istutussügavus. Taime südamik ehk kasvupung peab jääma täpselt mullapinnale.
- Liiga sügav istutus: Kui südamik jääb mulla alla, hakkab see mädanema ja taim hukkub kiiresti.
- Liiga madal istutus: Kui juurekael ja osa juuri jäävad maapinnale, kuivavad juured tuule ja päikese käes ning taim ei suuda vett omastada.
Istutusauk peab olema piisavalt sügav, et juured mahuksid sinna sirgelt. Ärge keerake juuri rulli ega laske neil ülespoole kaardu jääda. Pikemad juured võib kääridega veidi lühemaks kärpida (jättes alles u 10–12 cm), et stimuleerida narmasjuurte teket. Pärast istutamist tihendage muld taime ümber kätega surudes ja kastke korralikult. Üks taim vajab istutusjärgselt vähemalt 0,5–1 liitrit vett.
Vahekaugused ja peenra planeerimine
Taimede vahekaugus sõltub sordist ja kasvutingimustest, kuid üldine reegel on jätta taimede vahele 30–40 cm ja ridade vahele 60–70 cm ruumi. Liiga tihe istutus takistab õhu liikumist, mis loob soodsa pinnase seenhaigustele ja raskendab marjade korjamist. Õhulisem istutus tagab suuremad ja magusamad marjad.
Multšimine: kile, kangas või põhk?
Maasikate kasvatamine ilma multšita nõuab väga palju aega rohimiseks ja kastmiseks. Multš aitab hoida niiskust, takistab umbrohu kasvu ja hoiab marjad puhtana, vältides nende kokkupuudet mullaga.
- Kilemultš ja peenravaip: Need on kõige populaarsemad lahendused kommerts- ja koduaianduses. Must kile soojendab mulda, mis kiirendab saagi valmimist, ja hoiab ära peaaegu kogu umbrohu. Miinuseks on see, et kile all võib muld üle kuumeneda ja vihmavesi ei pääse igalt poolt ligi. Peenravaip laseb vett paremini läbi ja kestab kauem (isegi 5+ aastat).
- Põhk: Looduslik ja väga esteetiline valik. Põhk laotatakse taimede ümber tavaliselt õitsemise alguses. See hoiab marjad puhtad ja kuivad, vähendades hallituse riski. Pärast hooaja lõppu saab põhu mulda kaevata, kus see laguneb ja parandab mulla struktuuri. Miinuseks on see, et põhk ei takista umbrohtu nii tõhusalt kui kile ning võib pakkuda talvitumispaika hiirtele ja tigudele.
- Männikoor: Sobib hästi dekoratiivpeenardesse, kuid võib muuta mulla liiga happeliseks.
Hooldus pärast istutamist ja järgnevatel aastatel
Töö ei lõppe istutamisega. Esimesel kuul pärast istutamist on kriitiline jälgida mulla niiskust. Kui taimed on juurdunud, vajavad nad kastmist peamiselt õitsemise ja marjade moodustamise ajal, eriti põuastel perioodidel. Vee puudus sel ajal tähendab väiksemaid ja maitsetumaid marju.
Teine oluline hooldustöö on tütartaimede ehk “vuntside” eemaldamine. Maasikataim püüab loomupäraselt paljuneda, kasvatades pikad võsud, millele tekivad uued taimed. Need võtavad emataimelt tohutult energiat. Kui te ei plaani paljundamist, lõigake tütartaimed regulaarselt ära, et kogu taime jõud läheks marjadesse.
Pärast saagikoristust on soovitatav vanad ja haiged lehed eemaldada. Mõned aednikud niidavad kogu lehestiku pärast saaki maha (jättes südamikud terveks), et uuendada taime ja hävitada kahjureid. Seda tuleks teha kohe pärast viimaste marjade korjamist, et taim jõuaks enne talve uue lehestiku kasvatada.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kui kaua võib maasikataimi ühes kohas kasvatada?
Maasikataimede saagikus on kõrgeim teisel ja kolmandal aastal. Pärast neljandat aastat hakkab saak märgatavalt vähenema, marjad muutuvad väiksemaks ja taimed on haigustele vastuvõtlikumad. Soovitatav on uuendada maasikapeenart iga 4 aasta tagant ja istutada see uude kohta, et vältida mullaväsimust.
Miks mu maasikataimed ei õitse ega kanna vilja?
Põhjuseid võib olla mitu: liiglämmastikuga üleväetamine (taim kasvatab ainult lehti), liiga sügav istutus (südamik on mulla all), öökülmad õitsemise ajal, mis kahjustasid õisi, või on tegemist liiga vana taimega. Samuti on võimalik, et tegu on “pimeistikuga”, mis geneetiliselt ei moodustagi õisi, kuigi see on harv juhus sertifitseeritud taimede puhul.
Kuidas kaitsta maasikaid lindude eest?
Kõige tõhusam viis on kasutada spetsiaalset lindude vastast võrku. Asetage võrk kaartele või tugedele, et see ei puutuks otse vastu taimi – vastasel juhul saavad linnud marjad võrguaukudest kätte ja võrk võib takistada taimede kasvu. Alternatiivina võib proovida helkivaid linte või CD-plaate, kuid linnud harjuvad nendega kiiresti.
Mis on frigotaim ja miks seda eelistada?
Frigotaim on talvel puhkeseisundis üles kaevatud ja madalal temperatuuril (külmikus) säilitatud taim. Selle eeliseks on haigusvabadus ja suur kasvujõud. Pärast istutamist hakkab see väga kiiresti arenema ja annab kindla saagi juba 2 kuud pärast istutamist. See võimaldab ajatada saaki soovitud ajaks.
Kas maasikaid saab kasvatada ka rõdul?
Jah, maasikad kasvavad edukalt pottides ja rõdukastides. Eriti hästi sobivad selleks taasviljuvad sordid ja rippmaasikad (nt ‘Honeoye’ või spetsiaalsed ampel-sordid). Oluline on tagada piisav kastmine ja väetamine, kuna potis ammenduvad toitained kiiremini kui avamaal.
Saagi koristamine ja säilitamine
Kõikide eelnevate pingutuste kulminatsiooniks on saagi koristamine. Parim aeg marjade noppimiseks on hommikul, kui kaste on kuivanud, kuid marjad pole veel päikese käes kuumenenud. Jahedad marjad säilivad kauem ja on parema maitsega. Korjamisel olge ettevaatlik – ärge rebige marja, vaid näpistage see varre küljest lahti, jättes tupplehed (rohelise “mütsikese”) marja külge. Ilma tupplehtedeta korjatud maasikad hakkavad mahla jooksma ja riknevad tundidega.
Värsked maasikad ei säili kaua, tavaliselt 2–3 päeva külmkapis. Peske marju vahetult enne söömist, mitte enne hoiustamist, sest niiskus soodustab hallituse teket. Kui saak on rikkalik, on parim viis talveks vitamiine talletada marjade sügavkülmutamine (kas tervelt või toormoosina), mis säilitab suurema osa nende toiteväärtusest ja suvisest aroomist.
