Oma aias kasvatatud maasikas on suve vaieldamatu sümbol, pakkudes maitseelamust, millega poeletil seisev mari harva võistelda suudab. Eduka maasikakasvatuse alustala ei ole aga pelgalt taimede mulda pistmine, vaid põhjalik ettevalmistus ja teadlik planeerimine. Korralikult rajatud maasikapeenar võib pakkuda rikkalikku saaki kolm kuni neli aastat järjest, säästes aiapidajat hilisemast liigsest vaevast ning tagades, et iga suvehommik algab värskete ja mahlaste marjadega. Selles juhendis vaatame detailselt läbi kõik etapid alates asukoha valikust kuni taimede õige istutussügavuseni, et teie investeeritud aeg ja energia tasuksid end mitmekordselt ära.
Sobiva asukoha ja eelviljade valimine
Maasikas on päikest armastav taim. Varjulises kohas kasvavad küll lopsakad lehed, kuid õiealgmeid moodustub vähe, marjad valmivad hilja, on hapud ja vastuvõtlikumad haigustele, eriti hallitusele. Seega peaks esimene samm olema aias kõige päikeselisema koha leidmine. Samuti tuleks vältida lohke ja nõgusid, kuhu kevadine lumesulamisvesi või vihmavesi kogunema kipub. Liigniiskus on maasika juurestikule hukatuslik, põhjustades juuremädanikku ja taimede hukkumist.
Väga oluline on arvestada külvikorraga. Maasikat ei tohiks istutada sinna, kus on äsja kasvanud kultuurid, millel on maasikaga ühised haigused või kahjurid. Halvad eelviljad on kartul, tomat, kurk ja vaarikas, kuna need võivad mulda jätta vertitsilloosi tekitajaid või maasika-nematoodi. Head eelviljad on aga teraviljad, maitsetaimed (nt till, petersell), kaunviljad (hernes, uba) ning ristik või sinep, mis on suurepärased haljasväetised ja parandavad mulla struktuuri.
Mulla ettevalmistamine ja väetamine
Maasikas eelistab kergelt happelist (pH 5,5–6,5) ja huumusrikast mulda. Liivsavi- või saviliivmullad on ideaalsed, kuna need hoiavad piisavalt niiskust, kuid lasevad liigsel veel dreenuda. Ettevalmistustööd tuleks ideaalis alustada juba istutamisele eelneval sügisel või vähemalt paar nädalat enne istutamist, et muld jõuaks vajuda.
Mulla ettevalmistamise protsess peaks hõlmama järgmist:
- Umbrohutõrje: See on kriitilise tähtsusega. Eemaldage hoolikalt kõik püsiumbrohud, eriti orashein, võilill ja naat. Kui juurumbrohud jäävad mulda, on neid hiljem maasikate vahelt pea võimatu kätte saada ilma kultuurtaimi kahjustamata.
- Orgaanilise väetise lisamine: Maasikas vajab kasvuks palju toitaineid. Kaevake mulda kõdusõnnikut või kvaliteetset komposti (umbes 6–10 kg ruutmeetri kohta). See parandab mulla veerežiimi ja toiteelementide kättesaadavust.
- Mineraalväetised: Kevadisel istutamisel võib lisada spetsiaalset maasikaväetist, mis sisaldab lämmastikku, fosforit ja kaaliumi. Sügisesel istutamisel tuleks lämmastikuga olla ettevaatlik, et mitte soodustada liigset lehekasvu enne talve; pigem eelistada sügisväetist.
Peenrakatte ja multši valikud
Tänapäevane maasikakasvatus eelistab üha enam kilemultši või peenravaiba kasutamist. Kuigi maasikaid saab kasvatada ka paljal mullal, on multšimisel mitmeid eeliseid: see hoiab marjad puhtana, takistab umbrohu kasvu, säilitab mullaniiskust ja soojendab mulda, mis kiirendab saagi valmimist.
Must kile vs. peenravaip
Must kile on odavam ja hoiab hästi niiskust, kuid see ei lase vihmavett läbi (vesi jõuab taimeni vaid istutusaugust) ning see laguneb päikese käes paari aastaga. Peenravaip (polüpropüleenist kootud kangas) on vastupidavam, kestab 5–10 aastat ja laseb vihmavett läbi kogu pinna ulatuses, hingates paremini. Koduaeda on peenravaip sageli mõistlikum investeering.
Orgaaniline multš
Alternatiivina võib kasutada põhku või, männikoort. Põhk laotatakse taimede ümber tavaliselt õitsemise ajal. See hoiab marjad mullast eemal ja vähendab haiguste riski, kuid ei takista umbrohtu nii tõhusalt kui kile ja vajab iga-aastast uuendamist.
Taimede valik: Frigo-taimedest potitaimedeni
Kvaliteetne istutusmaterjal on poole võidust. Taimi on soovitav osta usaldusväärsest puukoolist või kasvatajalt, et vältida haiguste ja kahjurite (nt maasikalest) toomist oma aeda. Naabrilt saadud tütartaimed võivad küll olla tasuta, kuid nendega kaasneb sageli risk nakatada uus peenar vanade probleemidega.
- Paljasjuursed taimed: Tavaliselt saadaval varakevadel või hilissuvel. Need tuleb istutada kohe, et juured ei kuivaks.
- Frigo-taimed: Need on talvel puhkeseisundis üles kaevatud ja külmhoones säilitatud taimed. Nende eelis on väga tugev juurekava ja kindel saak juba istutusaastal (kui istutada kevadel).
- Potitaimed: Kallimad, kuid kõige kindlamad kasvama minejad, kuna juurestik on häirimata. Neid võib istutada kogu hooaja vältel.
Samm-sammult istutamise juhend
Kui muld on ette valmistatud ja materjalid olemas, on aeg asuda istutama. Järgige neid samme täpselt, et tagada taimede hea juurdumine.
- Planeeri vahekaugused: Jäta taimede vahele reas 30–40 cm ja ridade vahele 60–70 cm. Liiga tihe istutus soodustab haiguste levikut (eriti hahkhallitust) ja raskendab korjamist.
- Valmista istutusaugud: Kui kasutad peenravaipa, lõika sellesse ristikujulised avad ja kaeva väikesed augud. Mullapinnale kile alla võib paigaldada ka tilkkastmisvooliku.
- Juurestiku kontroll: Enne istutamist vaata üle taime juured. Kui need on liiga pikad ja keerduvad istutusaugus ülespidi, kärbi neid veidi (umbes 10-15 cm pikkuseks). Ülespidi keerduvad juured takistavad vee omastamist.
- Niisuta taimi: Leota paljasjuurseid taimi enne istutamist tund aega vees. Potitaimed kasta korralikult läbi.
- Õige istutussügavus (Kriitiline!): See on kõige sagedasem viga. Maasika südamik (kasvupunkt, kust lehed väljuvad) peab jääma täpselt mullapinnale.
– Kui istutad liiga sügavale (südamik mulla all), läheb taim mädanema.
– Kui istutad liiga kõrgele (juurekael paljas), kuivab taim ära või saab talvel külmakahjustusi. - Tihendamine ja kastmine: Suru muld taime ümber kinni, et juurte ja mulla vahele ei jääks õhutaskuid. Kasta iga taime koheselt ja rikkalikult (u 1-2 liitrit taime kohta).
Hooldus pärast istutamist
Esimesed nädalad pärast istutamist on otsustava tähtsusega. Kui ilm on kuiv, tuleb peenart kasta vähemalt ülepäeviti, kuni taimed on korralikult juurdunud. Hiljem piisab kastmisest üks-kaks korda nädalas, kuid siis põhjalikult.
Esimesel aastal eemaldage kõik tekkivad võsundid (vuntsid). Taim peab suunama oma energia juurestiku ja õiealgmete arendamisse, mitte uute tütartaimede kasvatamisse. Kui istutasite hilissuvel, eemaldage järgmisel kevadel ka esimesed õied nõrkadelt taimedelt, et need kosuksid ja annaksid ülejärgmisel aastal maksimaalse saagi.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Millal on parim aeg maasikapeenra rajamiseks?
Maasikaid võib istutada kevadest sügiseni. Kevadine istutus (mai algus) annab taimedele pika hooaja juurdumiseks, kuid esimese aasta saak on väike (v.a. frigo-taimed). Hilissuvine istutus (juuli lõpp – august) on Eestis väga populaarne, kuna muld on soe ja niiske, ning taimed jõuavad enne talve kosuda, andes järgmisel suvel juba arvestatava saagi. Hiljemalt septembri keskpaigaks peaks istutamine olema lõpetatud.
Miks mu maasikad on väikesed ja moondunud?
Sellel võib olla mitu põhjust. Kõige levinum on veepuudus marjade kasvuajal. Teine põhjus on tolmeldamise puudulikkus (külm ilm õitsemise ajal, vähe mesilasi). Kolmas levinud põhjus on maasikalest või vananenud taimed. Kui peenar on vanem kui 4-5 aastat, on marjade vähenemine loomulik protsess ja peenar tuleks uuendada.
Kuidas kaitsta maasikaid lindude eest?
Parim viis on kasutada spetsiaalset lindude vastast võrku. Võrk tuleks paigaldada kaartele, mitte otse taimedele, et linnud ei saaks läbi võrgu marju nokkida ja et taimed ei jääks võrgu sisse kinni. Paigaldage võrk siis, kui esimesed marjad hakkavad värvuma.
Kas maasikaid peab talveks katma?
Stabiilse lumikatte korral talvituvad maasikad Eestis hästi. Ohtlikud on lumevaesed ja käreda pakasega talved. Sellisel juhul on soovitatav katta peenar kuuseokste või talvelooriga. Loor ei tohiks olla liiga vara peale pandud (oht haudumisele) ja see tuleks eemaldada kevadel kohe, kui püsivad külmad on möödas.
Saagi koristamine ja peenra eluea pikendamine
Maasikate korjamine on töö, mis pakub kõige enam rõõmu. Parim aeg marjade noppimiseks on hommikupoolik, kui kaste on kuivanud, kuid marjad pole veel päikese käes kuumenenud. Nii säilivad nad kõige kauem värskena. Korjake marju koos tupplehtedega (rohelise sabaga), see takistab mahla väljavoolamist ja riknemist. Hallitusega marjad korjake eraldi anumasse ja hävitage, et takistada seene levikut tervetele marjadele.
Pärast saagikoristust ei tohi peenart unustada. See on aeg, mil taimed hakkavad valmistuma järgmiseks aastaks ja moodustama uusi õiealgmeid. Jätkake kastmist kuivade ilmade korral, eemaldage vanad ja haiged lehed ning lõigake ära kõik üleliigsed võsundid. Väike lisaväetamine augustis spetsiaalse sügisväetisega aitab taimedel talveks valmistuda ja tagab, et ka järgneval aastal on teie rajatud peenar täis punavaid ja magusaid vilju.
