Muru hooldamine on paljude koduomanike jaoks oluline osa aiatööst, sest kaunis ja tihe murukate loob korrastatud väljanägemise ning pakub mõnusat pinda vaba aja veetmiseks. Et muru püsiks rohelise ja lopsakana kogu suve vältel, on õige väetamine võtmetähtsusega. Tihti arvavad inimesed, et piisab vaid regulaarse niitmise ja kastmise eest hoolitsemisest, kuid tegelikkuses vajab muru ka toitainetega toetust. Käesolevas artiklis räägime üksikasjalikult, kuidas teha muru väetamine õigesti, millal seda teha ning milliseid vigu vältida, et saavutada tõeliselt lopsakas ja tervislik murukate.
Miks on muru väetamine vajalik?
Ajapikku muru kasvades kasutab ta mullas olevaid toitaineid, mida vihmad ja kastmine võivad mullast välja uhtuda. Väetamine taastab mulla toitainete tasakaalu ning soodustab tihedamat ja vastupidavamat murukatet. Väetise abil saab tagada, et muru oleks hästi juurdunud, taluks paremini kuuma ja põuda ning püsiks oma erksas rohelises toonis isegi keset suve. Tervel murul on ka suurem vastupanuvõime samblale ja umbrohule, mis tähendab, et hooldus on edaspidi lihtsam.
Millal on parim aeg muru väetamiseks?
Õige väetamisgraafik sõltub nii kliimast kui ka muru liigi eripäradest. Eestis soovitatakse muru väetada kolm kuni neli korda aastas, järgides hooajalist rütmi:
- Kevadine väetamine: Aprilli lõpus või mai alguses, kui muru on hakanud kasvama ja ilm on soojenenud. Kevadine väetis sisaldab tavaliselt rohkem lämmastikku (N), mis soodustab kiiret kasvu ja värsket rohelust.
- Suve väetamine: Juuni keskpaigas, et tugevdada muru varte ja juurte tugevust ning hoida ühtlast rohelust ka kuumematel perioodidel.
- Sügiseelne väetamine: Augusti lõpus või septembri alguses kasutatakse väetist, mis sisaldab rohkem kaaliumi (K) ja fosforit (P), et valmistada muru ette talveks.
Kui väetada liiga vara või liiga hilja, võivad toitained kas pesuneda enne, kui muru neid omandada jõuab, või soodustada liigset kasvu valel ajal. Tähtis on jälgida muru seisundit ja väetise tüübile vastavaid juhiseid.
Väetiste tüübid ja nende eripärad
Muru väetisi on mitut tüüpi, sõltuvalt nende koostisest ja lagunemiskiirusest. Õige valiku tegemine aitab määrata, kui kaua väetise mõju kestab ja millist tulemust oodata.
- Mineraalväetised: Kiire toimega ja sobivad kiire toitainepuuduse kõrvaldamiseks. Sageli kasutatakse neid kevadel ja suve alguses, kui muru vajab tugevat kasvu.
- Orgaanilised väetised: Pikaajalise mõjuga, parandavad mulla struktuuri ja mikroorganismide aktiivsust. Need töötavad aeglasemalt, kuid soodustavad pikaajalist mulla viljakust.
- Kombineeritud väetised: Sisaldavad nii mineraalseid kui ka orgaanilisi komponente ja on hea lahendus, kui soovid tasakaalustatud mõju.
Kui eesmärk on tagada ühtlane toitainete vabanemine pikema aja jooksul, on aeglaselt lagunevad väetised eriti sobivad. Need hoiavad muru toitainetega varustatuna ilma, et peaks liiga sageli väetama.
Kuidas väetada muru samm-sammult
Õige väetamise protsess algab ettevalmistusest ja lõpeb hoolika vihmutamisega. Järgnevad sammud aitavad saavutada parima tulemuse:
- Eeltöö: Niida muru päev enne väetamist umbes kolmandiku võrra lühemaks. See tagab parema väetise jaotumise ja toitainete imendumise.
- Õige väetise valik: Vali hooajale ja muru vajadustele sobiv väetis. Loe hoolikalt juhiseid ja ära kasuta rohkem, kui on ette nähtud.
- Väetise laotamine: Kasuta käsitsi või spetsiaalset väetisekülvikut, et jaotada väetis ühtlaselt. Väldi kohti, kuhu väetist koguneb liiga palju, sest see võib põletada muru.
- Kastmine: Pärast väetamist kasta muru põhjalikult. See aitab väetisel mullasse jõuda ja vähendab põletusohtu.
- Järelhooldus: Väldi niitmist umbes 3–5 päeva pärast väetamist, et taim saaks toitaineid rahulikult omastada.
Levinumad vead muru väetamisel
Isegi kogenud aednikud võivad teha vigu, mis vähendavad väetamise tõhusust. Siin on mõned levinumad eksimused:
- Üleväetamine: Liigne väetis võib põhjustada muru kollaseks muutumist ja isegi surma. Pea kinni tootja soovitustest.
- Vale ajastus: Väetise andmine kuuma ilmaga või kuivaperioodil võib muru kahjustada. Väeta siis, kui muld on niiske ja ilm mõõdukas.
- Kastmise unustamine: Väetamine ilma piisava kastmiseta võib muru põletada või muuta toitaineid kättesaamatuks.
- Ebaühtlane jaotamine: Kui väetis pole jaotatud ühtlaselt, tekivad laigulised rohelised ja heledamad alad.
KKK – Korduma Kippuvad Küsimused muru väetamise kohta
Kui tihti peaks muru väetama?
Muru väetatakse enamasti kolm korda aastas. Hädavajalikud on kevadine ja sügisene väetamine; suvine väetamine aitab säilitada rohelust kogu hooaja vältel.
Kas ma võin kasutada köögijäätmetest tehtud komposti?
Jah, kompost on suurepärane orgaaniline väetis, mis parandab mulla struktuuri ja hoiab niiskust. Siiski tuleks tagada, et kompost oleks täielikult lagunenud ja ei sisaldaks umbrohuseemneid.
Mida teha, kui muru on juba kollaseks läinud?
Kollaseks muutunud muru võib viidata toitainete või vee puudusele. Väeta mõõdukalt, väldi liigset lämmastikku ja kasta ühtlaselt. Vajadusel testi mulla pH-tase.
Kas väetada enne või pärast vihma?
Ideaalne on väetada enne kerget vihma, sest vihm aitab väetisel mullasse imbuda. Kui oodata on tugevat sadu, väldi väetamist, et toitained ei uhuks pinnalt minema.
Praktilised nõuanded kestva tulemuse saavutamiseks
Pikaajaliselt terve ja roheline muru vajab lisaks väetamisele ka teisi hooldustöid. Ära unusta niitmist sobiva sagedusega – liiga madal niitmine nõrgestab taime. Õhusta muru vähemalt kord aastas, et parandada juurte hapnikuvaru ja mullastruktuuri. Samuti tasub aeg-ajalt lisada murule õhukese kihina komposti, mis aitab säilitada niiskust ja toitaineid. Õigesti väetatud ja hooldatud muru ei paku mitte ainult esteetilist ilu, vaid on ka vastupidav ja meeldiv kõndimiseks kogu suve jooksul.
