Rabarber on üks kevade esimesi ja kõige tänuväärsemaid taimi meie aedades. Tema suured lehed ja punakad varred lisavad ilu peenrasse, samal ajal kui varred annavad maitsva ja hapuka tooraine erinevatele magustoitudele, kookidele või moosidele. Et rabarber hästi kasvaks ja annaks rikkalikku saaki, on oluline teada, kuidas teda õigesti istutada, hooldada ja paljundada. Allpool leiad põhjaliku juhendi, mis aitab sul oma rabarberitaime parimal viisil kasvatada ja hoida teda heas tervises aastakümneid.
Millist kasvukohta rabarber eelistab?
Rabarber on üsna vastupidav taim, kuid parima tulemuse saavutamiseks tuleks talle valida sobiv kasvukoht. Ta armastab avatud ja päikeselist ala, kuid talub ka poolvarju. Mulla osas eelistab rabarber huumusrikast, hästi vett läbilaskvat ja sügavalt haritud pinnast. Taimel on sügavale ulatuv juurestik, mistõttu liigniiskust ja raske saviseguse pinnasega alasid tasuks vältida.
Kui pinnas on liiga raske, saad seda parandada liiva või kompostiga. Samuti tasub mullasse segada rohkelt orgaanilist ainet, et tagada hea toitainete tase. Rabarber kasvab ühes kohas sageli üle 10 aasta, seega tasub kasvukoht planeerida hoolikalt.
Rabarberi istutamine
Istutusaja valik
Rabarberit saab istutada kevadel või sügisel, kuid parim aeg on varakevad, kui muld on juba sulanud ja veidi soojenenud. Sügisene istutamine sobib samuti, kuid taimed peavad jõudma enne külmasid korralikult juurduda.
Istutusmaterjal ja istutamissügavus
Rabarberit saab paljundada juuretükkide või ette kasvatatud taimedega. Kui kasutad juuretükke, vali vähemalt 3–5 pungaga tugevaid tükke. Istuta juurepall umbes 3–5 cm sügavusele nii, et pungad jääksid mulla pinnale. Ühe taime ja teise vahele jäta vähemalt 1 meetri vahe, sest täiskasvanud taim muutub üsna laiaks.
Mulla ettevalmistus
Enne istutamist kaeva muld hoolikalt läbi ja lisa komposti või sõnnikut. Samuti võid lisada veidi kondijahu või muid orgaanilisi väetisi, mis toetavad juurte arengut. Pärast istutamist kasta taimed korralikult ja kata multšiga, mis aitab hoida niiskust ja piirab umbrohtude kasvu.
Rabarberi hooldamine
Kastmine ja multšimine
Rabarber vajab piisavalt niiskust, eriti kuivadel suveperioodidel. Regulaarne kastmine tagab mahlased ja tugeva varrega taimed. Samas tuleks vältida liigniiskust, sest see võib põhjustada juuremädanikku. Multš aitab hoida mullaniiskust ühtlasena ja vähendab kastmise vajadust.
Väetamine
Rabarber on toitainerikas taim ja seetõttu vajab ta igal kevadel turgutust. Parim on anda talle kevadel väetist, mis sisaldab piisavalt lämmastikku, et soodustada lehtede ja varte kasvu. Suve teisel poolel sobib pigem kaaliumirikast väetist, mis tugevdab taime vastupidavust ja aitab tal talvel paremini üle elada.
Õisikute eemaldamine
Kui rabarber hakkab õitsema, tuleks õievarred varakult ära lõigata. Õitsemine võtab taimelt palju energiat, mis muidu läheks uute varte kasvatamiseks. Kui eesmärgiks ei ole seemnete kogumine, on mõistlik kõik õisikud eemaldada, et taim keskenduks lehtede ja varte kasvatamisele.
Rabarberi koristamine
Rabarberi varte korjamisega võiks oodata kuni teisel kasvuaastal, kui taim on juba piisavalt tugev. Esimesel aastal lase tal rahulikult juurdua ja kasvada. Koristamisel ära lõika vart, vaid tõmba see õrnalt küljele ja eemalda. Nii vigastad juurt vähem. Ära korja korraga rohkem kui kolmandikku arenenud vartest, et taim saaks taastuda.
Rabarberi parim koristusperiood kestab tavaliselt maist juunini, hiljem muutuvad varred puisemaks ja hapumaks. Pärast jaanipäeva tasub rabarberil lasta puhata kuni sügiseni.
Rabarberi paljundamine ja noorendamine
Mitmeaastase taimena vajab rabarber iga 5–7 aasta järel noorendamist. Selleks kaeva taim välja ja jaga juurestik tugevateks osadeks. Igas tükis peaks olema vähemalt paar kasvupunga. Seejärel istuta jaotatud taimed uude kohta või samasse peenrasse, kuhu on eelnevalt muld värskendatud komposti ja huumusega.
Levinumad haigused ja kahjurid
Rabarber on üldiselt üsna haiguskindel, kuid teda võivad tabada mõningad probleemid. Kõige sagedamini esinevad:
- Lehelaiksus – ilmneb pruunide või lilla varjundiga laikudena lehtedel. Eemalda haiged lehed ja paranda õhuringlust taimede vahel.
- Juuremädanik – tekib liigniiskuse ja halva drenaaži tõttu. Kaitse taime, parandades mulla vettläbilaskvust ja vältides ülekastmist.
- Tigude kahju – tigudele meeldib pehme, niiske keskkond. Aita taimel püsida kuivemana ja korista tigusid regulaarselt.
Kasulikud nõuanded
- Ära söö rabarberi lehti, kuna need sisaldavad oksaalhapet ja on mürgised.
- Kevadel kata taim õhukese komposti või sõnnikukihiga, et anda talle lisaenergiat kasvuks.
- Talda taim igal aastal kevadel ja hoia peenar umbrohust puhas.
- Külmematel piirkondadel kata taim talveks õhukese multšikihiga, et kaitsta juuri külma eest.
KKK – korduma kippuvad küsimused rabarberi kasvatamise kohta
Millal on parim aeg rabarberi istutamiseks?
Parim aeg rabarberi istutamiseks on varakevadel, kui pinnas on juba soojenenud. Sügisene istutus on samuti võimalik, kuid taim peab enne külmade tulekut juurduma.
Kas rabarber vajab talvel erilist kaitset?
Rabarber on külmakindel taim, kuid karmides talvedes võib kasuks tulla multšikiht või väike kattekangas, mis kaitseb juuri külmumise eest.
Kui kaua kasvab rabarber samal kohal?
Hea hoolduse korral võib rabarber kasvada ühes peenras isegi kuni 10–15 aastat, kuid soovitatav on iga 5–7 aasta järel taime noorendada ja mulda värskendada.
Kuidas rabarberit paljundada?
Kõige lihtsam on rabarberit paljundada juuretükkide abil. Jaga vanem taim kevadel mitmeks osaks ning istuta noored osad uude kohta.
Rabarberi kasutamine köögis
Rabarber on äärmiselt mitmekülgne köögivilja, mis sobib nii magusatesse kui ka soolastesse toitudesse. Kõige populaarsemad kasutusviisid on rabarberikook, moos, kompott ja limonaad. Huvitava maitse annavad ka rabarberi-chutney või marinaadid liha kõrvale. Rabarberi hooajal tasub varusid sügavkülmutada, sest see säilitab hästi oma maitse ja sobib kasutamiseks isegi keset talve.
