Viljapuude istutamine on üks rahuldustpakkuvamaid tegevusi, mida aiaomanik saab teha. Õunapuud, pirnipuud, kirsi- ja ploomipuud annavad mitte ainult maitsvaid vilju, vaid kaunistavad aeda oma õitega kevadel ning pakuvad varju suvel. Et aga viljapuud hästi kasvaksid ja aastate jooksul rikkalikku saaki annaksid, tuleb istutamiseks õigesti valmistuda ja tegutseda läbimõeldult. Eksperdid toovad välja mitmeid olulisi samme ja soovitusi, mida iga istutaja peaks teadma enne uue viljapuu mulda panemist.
Millal on parim aeg viljapuid istutada?
Viljapuude istutamiseks sobivad kõige paremini varakevad ja sügis. Kevadine istutamine toimub tavaliselt aprilli lõpus või mai alguses, kui muld on juba sulanud, kuid puud ei ole veel täielikult lehte läinud. Sügisene istutamine on soovitatav septembri keskpaigast kuni oktoobri lõpuni, mil temperatuur on veel soe, kuid puud on puhkefaasi sisenemas.
Eksperdid soovitavad sügisest istutust eriti juhul, kui ilm on leebe ja muld niiske, sest sügisel istutatud puud juurduvad enne talve ning alustavad kevadel kasvu kiiremini. Kevadine istutamine sobib paremini külmemates piirkondades, kus talv on karm ja pikaajaline külm võib noortele puudele liiga teha.
Asukoha ja mulla valik
Viljapuud vajavad päikselist asukohta, kus nad saavad vähemalt 6–8 tundi otsest päikesevalgust iga päev. Varjulises kohas kasvavad puud nõrgemini ja annavad väiksema saagi. Samuti tuleks valida tuulte eest kaitstud koht, sest tugevad tuuled võivad kahjustada õisi ja noori vilju.
Mulla kvaliteet mängib samuti väga suurt rolli. Viljapuud eelistavad hästi vett läbilaskvat ja toitaineterikast mulda, mille pH on 6–7 vahel. Kui muld on liiga savine, soovitatakse lisada liiva ja komposti, et parandada õhutust ja drenaaži. Liiga liivasele mullale võiks lisada huumust ja kasemulla segu, et parandada niiskuse hoidmist.
Viljapuude valimine ja sortide sobivus
Enne istutamist tuleks hoolikalt valida viljapuude sordid. Tähtis on teada, kas konkreetsel puul on vaja tolmuandjat või saab ta isetolmlejana hakkama. Näiteks enamik õunapuid vajavad tolmuandjat, samas kui mõned ploomi- ja kirsisordid võivad olla isetolmlevad. Kui aias on vähem ruumi, võib valida isetolmleva või poolisetolmleva sordi.
Lisaks tuleks arvestada kliimavööndiga. Eestis jagatakse piirkonnad tihti tsoonideks, kus mõni sort talub külma paremini kui teine. Kohalikest taimelaatadest või aianduspoodidest on mõistlik küsida nõu, millised sordid sobivad just teie kodukoha tingimustesse kõige paremini.
Ettevalmistused enne istutamist
Viljapuu istutamiseks tuleb ette valmistada sobiv istutusauk. Eksperdid soovitavad kaevata augu, mis on vähemalt kaks korda suurem kui puu juurepall ja umbes 60–70 cm sügav. Auk tuleks täita korraliku mullaseguga: alumisse kihti võib panna komposti ja aiamaad, kuid otse juurte peale ei tohiks panna värsket sõnnikut, kuna see võib juuri põletada.
Kui istutate potitaime, tuleks enne istutamist juurte ümbert muld õrnalt lahti harutada. Paljasjuursete taimede puhul on kasulik juuri mõnda aega vees leotada, et need saaksid niiskust ja ärkaksid ellu enne istutamist.
Kuidas viljapuud õigesti istutada
- Täitke auk osaliselt ettevalmistatud mullaga ja moodustage väike küngas.
- Seadke puu nii, et juurekael jääks mullapinnast veidi kõrgemale. Kui istutate liiga sügavale, võib juurekael mädanema hakata.
- Täitke ülejäänud auk mullaga ja suruge seda kergelt kinni, vältides tugevat tallamist, mis võib õhu juurte vahelt välja suruda.
- Kastke põhjalikult, vähemalt 10–20 liitrit vett taime kohta.
- Kui puu on pikk ja noor, kinnitage ta tugeva toe külge, et tuul teda ei murraks ega kõigutaks.
Hooldus pärast istutamist
Pärast istutamist vajab viljapuu regulaarset hooldust. Esimesel kasvuaastal on oluline jälgida, et muld ei kuivaks. Kastmist tuleks teha pigem harvem, kuid põhjalikult, et vesi jõuaks sügavamale juurteni.
Multši lisamine puu ümber aitab hoida niiskust ja vähendada umbrohu kasvu. Selleks võib kasutada põhku, komposti või puukoort. Kevadel võiks noort puud väetada lämmastikurikaste väetistega, suvel aga tasakaalustatud seguväetisega, et soodustada lehtede ja viljade arengut.
Talve saabudes on soovitatav pagas ümber panna kaitseümbris, näiteks aiavõrk või spetsiaalne tüvekaitse, et vältida jäneste ja näriliste kahjustusi. Samuti aitab see kaitsta päikesepõletuse eest, mis võib juhtuda tugeva kevadpäikese ja külma öö tõttu.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kui sügavale peaks viljapuu istutama?
Viljapuu tuleks istutada nii, et juurekael jääks 3–5 cm mullapinnast kõrgemale. Liiga sügavale istutatud puu võib hakata halvasti kasvama ja olla vastuvõtlik mädanemisele.
Kas viljapuid tuleb pärast istutamist kärpida?
Jah, istutamisjärgne kärpimine on vajalik, et soodustada tugeva võraga puu kujunemist. Tavaliselt lõigatakse tagasi peavõrse tipp ja eemaldatakse kahjustatud oksad. See aitab puul keskenduda juurdumisele.
Kui tihedalt võib viljapuid istutada?
Olenevalt puuliigist ja sordist tuleks jätta puude vahele 3 kuni 5 meetrit. Liiga tihedalt istutatud puud hakkavad omavahel konkureerima vee ja valguse pärast.
Millal võib oodata esimest saaki?
Enamik viljapuid hakkab vilja kandma 3–5 aasta pärast, kuid see sõltub sordist ja kasvutingimustest. Kääbusõunapuud võivad anda esimesed viljad juba teisel kasvuaastal.
Ekspertide soovitused aiasaaduste maksimaalseks saagiks
Eksperdid rõhutavad, et viljapuude kasvatamine on pikaajaline protsess, mis nõuab kannatlikkust ja järjepidevust. Regulaarne lõikamine, väetamine ja haiguste ennetamine tagavad, et puud kasvavad tugevaks ning annavad rikkalikku saaki aastakümneid. Hoolikas tähelepanu mulla struktuurile, vee režiimile ja õigetele hooldusvõtetele aitab luua viljapuuaia, mis rõõmustab igal hooajal oma ilu ja maitsega.
