Ploomipuu istutamine võib tunduda lihtne ettevõtmine, kuid tegurid nagu muld, valgus ja hooldusvõtted mängivad suurt rolli selles, kas istutus õnnestub. Õigete teadmiste ja väikese planeerimisega võib ka algaja aednik nautida rikkalikku ploomisaaki juba mõne aasta pärast. Eksperdid rõhutavad, et iga samm – alates sordi valikust kuni esimestel aastatel hoolitsemiseni – mõjutab otseselt puu tervist ja viljakust.
Kõige sobivama ploomisordi valimine
Valiku tegemisel on oluline arvestada kliimat, pinnast ja aedniku eelistusi. Eestis sobivad kasvatamiseks mitmed külmakindlad sordid, mille viljad valmivad erineval ajal. Näiteks Kesk- ja Lõuna-Eestis kasvavad hästi sordid nagu ‘Victoria’, ‘Edinburgh’ ja ‘Kubanskaja Kometa’. Külmemates piirkondades soovitatakse madalakasvulisi ja varajasi sorte, mis taluvad pakast paremini.
Eksperdid soovitavad enne ostu uurida, kas valitud sort vajab tolmuandjat. Mõned sordid on iseviljakad, kuid teised vajavad läheduses teist sarnast puud, et saagikus oleks tagatud. Hea tolmeldaja olemasolu tõstab saagi kvaliteeti märgatavalt.
Õige istutamise aeg ja asukoht
Ploomipuu istutamiseks sobib kõige paremini varakevad, vahetult pärast maa sulamist, kuid enne lehtimise algust. Sügisel istutades tuleb teha seda varakult, et puu jõuaks juurduda enne külmade tulekut. Kevadine istutus annab noorele taimele terve hooaja juurestiku tugevdamiseks.
Asukoha valikul on määrava tähtsusega valgus ja tuulevarjulisus. Ploomipuu vajab vähemalt 6–8 tundi otsest päikest päevas, mis soodustab õite ja viljade arengut. Muld peaks olema hästi vett läbilaskev ning mõõdukalt toitainerikas. Liigne niiskus võib põhjustada juuremädanikku, seega tuleb vältida madalaid kohti, kus vesi kipub seisma jääma.
Istutusprotsess samm-sammult
- Augu kaevamine: Kaeva istutusauk vähemalt 60–70 cm sügav ja sama lai, et juurtel oleks piisavalt ruumi.
- Istutusmulla ettevalmistamine: Sega eemaldatud pinnas komposti või hästi lagunenud sõnnikuga, et parandada toitainete sisaldust ja struktuuri.
- Puu asendi seadmine: Aseta noor puu auku nii, et juurekael jääks maapinnaga samale tasemele. Liiga sügavale istutamine võib pärssida kasvu.
- Kastmine ja pinnase tihendamine: Täida auk mullaga, tihenda õrnalt ja kasta põhjalikult vähemalt 10–15 liitri veega.
- Tugiposti kinnitamine: Seota puu õrnalt tugiposti külge, et tuul ei kahjustaks noort juurestikku.
Esimestel aastatel hooldamine ja lõikamine
Noor ploomipuu vajab regulaarset hoolt. Pärast istutamist tuleks muld ümber puu hoida umbrohust vaba ja niiske. Multšimine aitab säilitada niiskust ning vähendab umbrohu kasvu. Multšina võib kasutada komposti, puukoorepuru või põhku, kuid tuleb jälgida, et materjal ei puutuks otse tüve vastu.
Esimestel aastatel ei ole soovitatav puud üle väetada. Kevadel võib lisada veidi orgaanilist väetist, kuid liigsed toitained võivad soodustada liigset võrsete kasvu vilja arvelt. Oluline on ka õigel ajal kujunduslõikust teha – eemaldada kahjustatud ja ristuvad oksad ning kujundada tugev võra. Hästi kujundatud võra tagab parema õhu liikumise ja tugevdab puu vastupanuvõimet haigustele.
Tüüpilised vead, mida vältida
- Liiga sügav istutamine: Kui juurekael jääb liiga sügavale, väheneb hapniku kättesaadavus juurtele ja kasv pidurdub.
- Vale kastmisharjumus: Ebaregulaarne või liigne kastmine võib viia juureprobleemideni. Parem on kasta harvem, kuid põhjalikult.
- Liigne väetamine: Üleväetamine põhjustab liigset kasvu ja vähendab külmakindlust.
- Halb lõikustehnika: Vale lõikamine võib jätta haavad, mille kaudu seenhaigused levivad.
Haigused ja kahjurid ning nende ennetamine
Ploomipuud võivad mõjutada erinevad haigused nagu kärntõbi ja viljamädanik. Ennetamiseks soovitatakse kevadel enne pungade puhkemist pritsida bioloogiliste preparaatide või mõõduka vasksisaldusega lahustega. Samuti aitab korrapärane võra hooldus tagada parema õhuringluse, mis vähendab haiguste riski.
Kahjuritest võivad tüli teha lehetäid ja ploomiussid. Nende vastu aitab varajane kontroll – lehestiku regulaarne vaatlemine ning vajadusel looduslike tõrjevahendite kasutamine, näiteks neemipõhised preparaadid või seebilahused.
Kastmise ja väetamise tähtsus küpsemas eas
Vanemad ploomipuud ei vaja nii sagedast kastmist kui noored taimed, kuid eriti põuastel perioodidel tuleks neile siiski lisaniiskust tagada. Väetamise osas on parim aeg kevadel, enne õitsemist ja suve lõpus pärast saagikoristust. Tasakaalustatud väetis, mis sisaldab lämmastikku, fosforit ja kaaliumi, toetab stabiilset kasvu ja viljade arengut.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Millal on parim aeg ploomipuu istutamiseks?
Parim aeg on kevadel, varakult enne lehtimist. Sügisene istutamine on võimalik, kui ilm on veel soe ja maapind ei ole külmunud.
Kui palju ruumi vajab üks ploomipuu?
Olenevalt sordist vajab ploomipuu 3–5 meetrit vaba ruumi ümberringi, et oksad saaksid vabalt kasvada ja valgust oleks piisavalt.
Kas ploomipuud vajavad tolmuandjat?
Paljud sordid on iseviljakad, kuid saagikus suureneb, kui läheduses kasvab teine sama õitsemisajaga ploomipuu. Seega on soovitatav istutada vähemalt kaks erinevat sorti.
Kuidas kaitsta ploomipuud külmakahjustuste eest?
Noori puid võib talveks kaitsta katteloori või tüve ümber pandud kaitsekangaga. Samuti aitab multš juurte ümbruses hoida temperatuuri stabiilsena.
Ploomipuu hooldamine aastaringi
Aastaringne hooldus hõlmab lisaks kastmisele ja väetamisele ka haiguste jälgimist, võra korrastamist ja mullaharimist. Kevadel tehakse lõikused ja haiguste tõrje, suvel jälgitakse kastmisrežiimi ning eemaldatakse kahjustatud viljad. Sügisel koristatakse saak ja valmistatakse puu ette talveks. Talvel tasub kontrollida tüve seisukorda ja kaitset näriliste vastu. Järjepidev hoolitsus tagab, et ploomipuu püsib terve, annab stabiilse saagi ning kaunistab aeda aastakümneteks.
