Paljude aiapidajate jaoks tundub arbuusi kasvatamine põhjamaises kliimas kauge ja kättesaamatu unistusena, mida seostatakse pigem lõunamaiste põldude kui kodumaise peenramaaga. Tegelikkuses on aga õigete sortide valiku ja sobilike agrotehniliste võtetega võimalik kasvatada mahlaseid, magusaid ja suuri arbuuse ka meie muutlikes suveoludes. Edu võtmeks ei ole siinkohal mitte ainult soe suvi, vaid teadlik ettevalmistus, taimede ettekasvatamine ning kasvukoha hoolikas valik. Arbuus on küll soojalembene kultuur, kuid kaasaegsed lühikese kasvuajaga sordid ja nutikad aiandusnipid võimaldavad ka algajal aednikul sügiseks omaenda kasvatatud vilju nautida. Järgnevas artiklis vaatame detailselt läbi kõik sammud seemne külvamisest kuni küpse vilja lõikamiseni, et teie esimene või järjekordne katsetus oleks sajaprotsendiliselt edukas.
Sobiliku sordi valimine on edu alus
Kui lõunapoolsetes riikides võib aeda visata peaaegu mistahes arbuusiseemne ja oodata saaki, siis jahedamas kliimas on sordi valik kriitilise tähtsusega. Meie lühikese suve jooksul peab taim jõudma kasvatada rohelise massi, õitseda ja viljad küpsetada. Seetõttu tuleks poest seemneid valides jälgida eelkõige taime kasvuaja pikkust.
Eelistada tuleks varajasi või keskvarajasi sorte, mille kasvuajaks märgitakse seemnepakil 60–80 päeva. Hilised sordid, mis vajavad küpsemiseks üle 90 või 100 päeva, jäävad meie tingimustes sageli tooreks või ei saavuta õiget suhkrusisaldust. Populaarsed ja meie kliimas end tõestanud sordid on näiteks:
- Sugar Baby: Üks tuntumaid ja lollikindlamaid sorte. Viljad on tumerohelise koorega, kaaluvad keskmiselt 3–5 kg ja valmivad suhteliselt kiiresti. Sisu on tumepunane ja väga magus.
- Crimson Sweet: Klassikalise triibulise koorega arbuus, mis on haiguskindlam ja annab sageli suuremaid vilju kui ‘Sugar Baby’, kuid võib vajada veidi soojemat kasvukohta (näiteks kasvuhoonet või kiletunnelit).
- Hübriidsordid (F1 märgistusega): Need on aretatud spetsiaalselt vastupidavamaks ja saagikamaks. Kuigi nende seemneid ei saa järgmiseks aastaks koguda, on nad sageli meie jahedas kliimas elujõulisemad.
Seemnete ettekasvatamine ja ajastus
Arbuusi otsekülv avamaale on meie kliimas äärmiselt riskantne ja õnnestub vaid erakordselt soojadel aastatel. Kindla saagi saamiseks tuleb taimed toas või köetavas kasvuhoones ette kasvatada. Õige ajastus on siinkohal määrav – kui külvata liiga vara, venivad taimed välja ja juurestik võib potis liiga suureks kasvada, mis põhjustab istutamisel šoki. Kui külvata liiga hilja, ei jõua viljad sügiseks valmida.
Optimaalne aeg seemnete külvamiseks on aprilli keskpaik või mai algus. Arbuusitaimed kasvavad kiiresti ja on istutuskõlblikud umbes 25–35 päeva pärast tärkamist.
Külvamise sammud:
- Poti valik: Arbuusil on väga õrn juurekava, mis ei talu ümberistutamisel vigastusi. Seetõttu on soovitatav kasutada turbapotte või suuremaid plastikpotte, millest saab taime koos mullapalliga tervelt kätte.
- Muld ja temperatuur: Kasutage kvaliteetset külvimulda. Seeme surutakse umbes 2-3 cm sügavusele. Idanemiseks vajab arbuus soojust – temperatuur peaks olema vähemalt 25 °C. Jahedamas mullas võib seeme mädanema minna.
- Valgus: Kohe pärast tärkamist vajavad taimed väga palju valgust, et vältida väljavenimist. Kui loomulikku valgust napib, on soovitatav kasutada taimelampe.
Kasvukoha ettevalmistamine: soojus on võti
Arbuus on äärmiselt soojalembene taim. Tema kasvamine aeglustub märgatavalt, kui temperatuur langeb alla 15 °C. Seetõttu on kasvukoha ettevalmistamisel peamine eesmärk luua võimalikult soe mikrokliima.
Parim lahendus on kasvatada arbuuse kasvuhoones, kuid edukalt saab seda teha ka avamaal, kui kasutada õigeid võtteid. Avamaal kasvatamiseks valige aia kõige päikeselisem ja tuulte eest varjatud koht. Väga hästi toimivad kõrgpeenrad, kuna need soojenevad kevadel kiiremini kui tasapind.
Professionaalne nipp, mida tasub kodus järele teha, on musta kile või peenravaiba kasutamine. Katke peenar umbes kaks nädalat enne istutamist musta kilega. See kogub päikesesoojust ja soojendab mulla sügavuti üles. Arbuusitaimed istutatakse kilesse lõigatud aukudesse. Kile hoiab mulla soojana ka öösiti, takistab umbrohu kasvu ja hoiab niiskust.
Taimede istutamine ja hooldus
Taimed võib alalisele kasvukohale istutada alles siis, kui öökülmaoht on täielikult möödas ja mulla temperatuur on püsivalt üle 15 °C. Tavaliselt on see aeg mai lõpus või juuni alguses. Enne istutamist tuleks taimi karastada, tõstes neid päeval õue ja ööseks tuppa, et harjutada neid välistingimustega.
Istutamisel olge juurepalliga äärmiselt ettevaatlik. Taime ei tohi istutada sügavamale kui ta potis kasvas, sest juurekael on tundlik mädanemise suhtes. Jätke taimede vahele piisavalt ruumi – vähemalt 70-100 cm, kuna arbuusitaimed moodustavad pikad väädid.
Väetamine ja kastmine
Arbuus on suure toitainete tarbimisega taim. Istutusauku tasub panna komposti või kõdusõnnikut. Kasvuperioodi alguses vajab taim rohkem lämmastikku rohelise massi kasvatamiseks (selleks sobib hästi nõgeseleotis), kuid õitsemise ja viljade moodustamise ajal tuleks rõhk asetada kaaliumile ja fosforile.
Kastmine peab olema regulaarne, kuid mitte liigne. Arbuusi juured ulatuvad sügavale, seega on parem kasta harvem, aga põhjalikult. Vältige vee sattumist lehtedele ja juurekaelale, et ennetada seenhaigusi. Kui viljad hakkavad valmima (umbes 2 nädalat enne koristust), tuleks kastmist oluliselt vähendada või see täielikult lõpetada – see aitab suhkrutel kontsentreeruda ja muudab arbuusi magusamaks.
Tolmeldamine ja viljade normeerimine
Avamaal teevad tolmeldamistöö ära mesilased ja kimalased, kuid kasvuhoones või jahedate ilmadega võib tekkida vajadus käsitsi tolmeldamiseks. Arbuusil on eraldi isas- ja emasõied. Emasõie tunneb ära väikese palli (tulevase vilja alge) järgi õie all. Võtke isasõis, eemaldage kroonlehed ja hõõruge tolmukat ettevaatlikult emasõie emakasuudme vastu. Parim aeg selleks on hommikupoolik.
Meie lühikese suve jooksul ei jõua üks taim tavaliselt küpsetada rohkem kui 2–4 suurt vilja. Seetõttu on mõistlik saaki normeerida. Kui taimel on moodustunud 2–3 korralikku viljaalgmest (umbes tenniseualli suurust), võite ülejäänud õied ja uued viljahakatised eemaldada ning näpistada väädi ladva ära (jättes vilja järele veel 3-4 lehte). See suunab kogu taime energia olemasolevate viljade küpsemisse.
Kuidas aru saada, et arbuus on küps?
See on arbuusikasvatuse kõige keerulisem osa, sest erinevalt tomatist ei muutu arbuus punaseks väljastpoolt. Toore arbuusi lahtilõikamine on suur pettumus, seega tasub jälgida kolme peamist märki:
- Kõitraag ehk “sea saba”: Vilja kinnituskoha juures asuv väike krussis kõitraag peab olema täielikult kuivanud ja pruuniks tõmbunud. Kui see on roheline, on vili veel toores.
- Kollane laik: Arbuusi see külg, mis on vastu maad, muutub küpsedes valgest või helerohelisest sügavkollaseks. Mida intensiivsem kollane, seda küpsem vili.
- Heli: Koputades küpsele arbuusile, peaks kostuma kume hääl (nagu koputaks tühjale tünnile või pingule tõmmatud trummile). Toores arbuus teeb tavaliselt heledamat, n-ö metallisemat või väga tuhmi (kui on ülevalminud) häält.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Miks väikesed arbuusihakatised lähevad mustaks ja kukuvad küljest?
See on tavaliselt märk puudulikust tolmeldamisest. Kuigi vili hakkas alguses kasvama, ei toimunud viljastumist täielikult ja taim hülgab selle. Lahenduseks on käsitsi tolmeldamine või tolmeldajate putukate ligimeelitamine. Põhjuseks võib olla ka liiga suur koormus taimele või järsk ilmamuutus.
Kas arbuusi võib kasvatada potis või rõdul?
Jah, arbuusi on võimalik kasvatada konteineris, kuid pott peab olema piisavalt suur (vähemalt 20 liitrit taime kohta). Valida tuleks spetsiaalsed potis kasvatamiseks mõeldud kääbussordid. Samuti tuleb potitaimi oluliselt tihedamini kasta ja väetada.
Mida teha, kui suvi on vihmane ja jahe?
Liigne niiskus ja jahedus on arbuusi vaenlased. Kui kasvatate avamaal, on soovitatav katta taimed katteloori või kiletunneliga, et hoida soojust. Vihmasel perioodil pange viljade alla lauajupp, kivi või spetsiaalne alus, et vili ei puutuks kokku märja mullaga – see hoiab ära vilja mädanemise.
Kas poest ostetud arbuusi seemnest saab taimi kasvatada?
Tehniliselt küll, kuid see ei ole soovitatav. Esiteks on poearbuusid sageli pärit väga soojadest kliimadest ja on hilised sordid, mis meil ei valmi. Teiseks on paljud poearbuusid hübriidid (F1), mis tähendab, et nende seemnetest kasvavad taimed ei pruugi kanda vanemtaime omadusi (vili võib tulla maitsetu või teistsuguse kujuga).
Saagi koristamine ja säilitamine
Kui olete kindlaks teinud, et arbuus on küps, lõigake see varre küljest lahti terava noa või kääridega, jättes viljale külge väikese, umbes 3–5 cm pikkuse varrejupi. See aitab vältida haigustekitajate sisenemist vilja sisse varrekoha kaudu. Koristamisel käsitsege vilju ettevaatlikult, et neid mitte põrutada, sest põrutada saanud arbuus rikneb kiiresti.
Erinevalt kõrvitsatest ei säili arbuusid kuigi kaua. Tervet ja vigastamata koorega arbuusi saab jahedas (umbes 10–15 °C) ja hästi ventileeritud ruumis säilitada 2–3 nädalat. Külmkappi tasub terve arbuus panna vaid vahetult enne tarbimist jahutamiseks, kuna pikaajaline liiga madal temperatuur võib halvendada viljaliha tekstuuri ja maitset. Lahtilõigatud arbuus tuleb aga kindlasti mähkida toidukilesse ja hoida külmkapis, kus see säilib värskena paar päeva. Parim viis oma töö vilju nautida on siiski süüa need ära võimalikult värskelt, mil nende maitse ja vitamiinisisaldus on tipus.
